Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: a. Häälduspuuded b. Kõnehingamise probleeme c. Sõnade hääldamisel silpide ja häälikute kordusi d. Häälehäiret 7. Kuulmispuude korral on kahjustatud kõne seisukohalt primaarselt: - Kõnetaju 6. Kuulmispuudega isikutel on raskem tajuda ja omandada: a. Häälduslikult nähtavaid häälikuid b. Madalatel helisagedustel olevaid häälikuid c. Kõrgetel helisagedustel olevaid häälikuid d. Akustiliselt väheintensiivseid häälikuid 8. Kõneldud helidel vahetegemist nimetatakse: a. Kõnemõistmiseks b. Kuulmispuudeks c. Kõneloomeks d. Kuuldavuseks 9. Kuulmispuudega isikute kõige sagedasem häälehäire on: a. Naasaalsus b. Afoonia c. Düsfoonia 10. Kuulmispuude puhul ei pruugi kujuneda normikohast koartikulatsiooni
500 32,30 35,16 413,3 57,3 1000 32,30 41,18 413,3 63,3 2000 32,30 47,20 413,3 69,3 4000 32,30 53,23 413,3 75,4 Selgub, et madalatel helisagedustel on kogu tarindi helipidavus < 45 dB. Tegu on esialgsete arvutusandmetega, täpsemate tulemuste saavutamiseks on vaja helipidavust testida. 6. Lahenduse uudsus Lahenduse uudsus: 2 palli ehk tegu on vana lahenduse täiustamisega. Traditsioonilised soojustusmaterjalid on kombineeritud saematerjali jääkidega. Teine lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb põhu pakkidest soojustus- kihist, niiskukindlast ja viimistletud OSB välisvoodrikihist. Soojustuskihi moodustab 250mm
nr.2 (transpordimüra spekter). Viimasel on madalatel sagedustel kõrgemad helirõhutasemed kui roosa müra spektril. Seetõttu tuleb muusikalise tegevusega seotud ruumide heliisolatsioonile esitada rangemaid nõudeid, eelkõige madalate sageduste osas. Peale müraallika spektri omaduste arvestamise soovitab projekteerimisnormi eelnõu ning sellele vastav standard hinnata heliisolatsiooni ka senisest madalamatel helisagedustel. Laiendatud sagedusdiapasoon on õhumüra isolatsiooni osas 50-5000 Hz (varem 100-3150 Hz), ning 50-2500 Hz löögimüra osas (varem 100- 2500 Hz). Laiendatud sagedusdiapasooni arvestamine on eriti oluline kergkonstruktsioonide (sh puitehitiste) korral, kus heliisolatsioon madalatel sagedustel on väga väike. Andmeid piirdetarindi heliisolatsioonikohta võib esitada kujul R'w (C; C50-5000, Ctr; Ctr50-5000 ) ja L'nw (Ci; Ci,50-2500).
Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate helivaljusi, kuid nende helispekter sisaldab palju helisagedusi. See tähendab, et heliallika heli pole puhas siinustoon. Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost. Vastavalt kõrva tundlikusele kasutatakse 3 erinevat filtrit: · kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle · kõvera B järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 70 fooni · kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni
dioodil), mistõttu teda läbivale siinusvoolule lisanduvad põhisagedusele harmoonilised sagedused · Lisaks sellele elektrolüütkondensaatoritel kasvab energiakadu sagedustel üle 2...3 KHz järsult. See vool sõltub omakorda veel kondensaatorile rakendunud alalispinge komponendist. Sellist moonutust saab vähendada kui ühendada elektrolüütkondensaatoriga rööbiti paberkondensaator või plastkondensaator, sest nendel on ka kõrgetel helisagedustel dielektriku kaonurga tangens vähemalt 10 korda väiksem ja puudub ventiili toime. Elektrolüütkondensaatori mittelineaarsed omadused ilmnevad eriti just kõrgetel sagedustel (üle 3 kHz) ja temaga rööbitise paberkondensaatori mahtuvus võib elektrolüütkondensaatori mahtuvusest olla 10...100 korda väiksem. Võimsusvõimendit võib toita stabiliseerimata või stabiliseeritud toiteallikast. Stabiliseerimata
6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus –
ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate
annaabi.ee 
