Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid. Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.)
Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill) Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Arvo Pärt (1935)
Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks, Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill). Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Raimo Kangro (1949-2001) Mängulisus
näiteks üks rock-ooper), klaveriteosed, orkestriteosed, vokaalmuusika koorile ja/või solistile, lastemuusika, ansamblimuusika, filmimuusika. Enamiku teoste jaoks on Sisask saanud inspiratsiooni kosmosest ning nii kannavad need teosed ka vastavalt nende tähtkujude või taevakehade nime, mis on teda inspireerinud. Seejuures kasutab Sisask kahte meetodit: üks põhineb astronoomilistel vaatlustel saadud emotsionaalsetel kogemustel, teine matemaatilisel helireal, mille ta tähti ,,kuulates" ja planeetide liikumist jälgides enda mõeldud logaritmsüsteemi valemiga välja arvutas. (MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool
annaabi.ee 
