helilooja Raimonds Pauls (Läti), löökpillivirtuoos Daniel "Pipi" Piazzolla (Argentiina) jpt. Põhjamaist etnojazzi mängiva projekti "Põhjala saarte hääled" idee ja muusika autor. Välja on antud samanimelised albumid "Põhjala saarte hääled" ja "Põhjala saarte hääled II", neist viimane plaadikompanii TUTL märgi all. "Põhjala saarte hääled" on olnud eesti muusika ekspordiartikliks 13 välisriigis. Muusikat heliplaatidelt "Põhjala saarte hääled" ja "Põhjala saarte hääled II" on kasutatud filmides "Valga-Tallinn-Valga" (Exitfilm) ja NDR produtseeritud telefilmis "A Journey Trough Estonia". 6 Valerijus Ramoska Raimonds Macats Raimonds Macats (1961) on väga mitmekülgne muusik - helilooja, produtsent ja arranzheerija. Ta on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia tshello erialal ning olnud
naised. Meieni on jõudnud siiski ka mitmesugust meestelaulu, seda nii naiste kui meeste endi esituses. Lõppriimilist laulustiili esindavaid ballaade ja nn. sentimentaalseid laule on laulnud sagedamini naised, tantsulaule, sõduri- ja meremehelaule ja nn. külalaule aga mehed. Hilisemaid uuemaid rahvalaule on esitanud nii mehed kui naised. Tänapäeval on rahvalaulu ja selle esitamise situatsioon muutunud hoopis teistsuguseks. Rahvalaulu kuuleme me eelkõige heliplaatidelt ja lavalt, aga ka raadiost ning televiisorist. Neid esitavad tänapäevased ansamblid, kes on lood helilindistuste või kirjapandud tekstide abil õppinud ning neile siis ka kaasaegsest muusikast mõjutatud seade teinud. Rahvalaulu esitaja ja looja kui isiku ühiskondlik seisund on muutunud. Arhailisemas laulustiilis loovad uusi lugusid veel tänapäevalgi siiski seto laulikud. 1.5.1 Virve Köster Virve-Elfriede Köster, neiupõlvenimega Haavik, on 30. jaanuaril 1928.aastal Pärnus
Kõigis Tõnis Mägi ettevõtmistes on tunda oma joont, tugevat isikupära. Tema hääle tunneb ära tuhandete seast. Oma eesmärgiks ei sea ta anda edasi muusika välist ilu, vaid püüab avada laulu hinge, luua tugevaid karaktereid. Tõnis Mägi ei ole lihtsalt laulja vaid ka loovmuusik ja instrumentalist. (ibid:72) 3.1.2. Jaak Joala Sündinud 1950. aastal. Tema muusikaalne erudeeritus sai alguse kodust- ema muusikateadlane ning isa laulja, kes kuulasid kodus heliplaatidelt sümfooniaid, oopereid, romansse. Kõigepealt saigi talle tuttavaks just klassikaline muusika. Noorukieas oli tal soov saada flöödimängijaks, kuid muusikaõpingute ajal sattus ta biitmuusika lummusesse. Esimene 13 ansambel, kus Joala laulis oli Kristallid, mille kavas olid Olav Ehala esimeste laulude kõrval ka esimesed rhythm and blues'i lood
7% - tootmiskulud Siit tuleneb heliplaadi müügihind. Siin on 9% - heliloojale, luuleajale toodud heliplaadi müügihinna ligilähedane 10% - helisalvestuskulud protsentuaalne kalkulatsioon. 17% - muud kulutused 18% - käibemaks 28% - kaupmehele Alles pärast seda, kui tootmiskulud on müügitulude kaudu tasakaalustunud, saab produtsent kasumit. Seetõttu on firmad huvitud võimalikult suure hulga heliplaatide turustamisest. Muusikute teenistus heliplaatidelt sõltub suures osas sellest, kui kasuliku lepingu on nad firmaga sõlminud. Superstaarid võivad niimoodi teenida miljoneid, mõned teenivad vaevu äraelamiseks raha. EAÜ – Eesti Autorite Ühing on autorite ja kirjastajate vabatahtlikul liikmelisusel põhinev organisatsioon, mis esindab oma liikmeid ja kaitseb nende õigusi. See organisatsioon asutati 1991 aastal. Teose autoril (autoritel) tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Kõik isikud,
Esimesed konkreetsed andmed mängustiili kohta on teada The Murphy Band’ilt. Nagu Kurt Strobel oma mälestustekassetil räägib (Strobel 1979), valisid nemad oma eeskujuks parimad inglise orkestrid – Savoy Orpheans’i ja Jack Hyltoni orkestri. Siin võib muidugi olla põhju- seks allikmaterjali kättesaadavus – nimetatud orkestreid võis kuulda, s.t neilt oli võimalik ka õppida, igaõhtustes Londoni BBC tantsumuusika saadetes, ameerika orkestreid sai kuulata ainult heliplaatidelt, mida oli tunduvalt keerukam hankida. Džässmuusikas on palju tunnetus- likku, mida pole võimalik noodikirjas väljendada, ning seda saabki vaid tõeliselt häid muusi- kuid ja orkestreid kuulates õppida. Neilt kirjutati maha nii seadeid kui kuulsuste soolosid ja õpiti mõlemast. Seega on loomulik, et ka orkestrit formeerides võeti eeskuju oma iidolitelt. Stiili valikul võis küll määravat osa etendada vajalike oskustega klarnetimängija puudumine,
annaabi.ee 
