Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad;
fragment 23 lõiked ja pinnalaotus teljel b 16. Seintele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Seinte valikul hoonete projekteerimisel nii materjali kui ka konstruktsiooni järgi tuleb arvestada järgmiste nõuetega: ² peavad olema tugevad ja püsivad ² peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima ² peavad olema nõuetekohase helipidavusega ² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele ² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele 24 Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste arvutustega. Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad;
-p tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 1-vastu võtta seadmetest, mööblist ja inimestest koormusi ja hooajaline töötamine) -p olema nõuetekohase helipidavusega annavad need üle seintele ja postidele. 3-hotellid(mis on mõeldud lühiajaliseks -p vastama hoone kestvusastme nõuetele 2-olla hoonetele horisontaalseteks jäikusdiafragmadeks, mis elamiseks(komandeeringutele, turistidele)
roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega, helipidavusega ja madala omavõnkesagedusega, nn ”klirisevate klaaside” efekt. Kahes elamus olid puitlaed ning keldri betoonsein majavammi poolt kahjustatud. 75 Keldrilae probleemiks võib kujuneda armatuuri või terastalade liiga väike kaitsekiht. Väikse kaitsekihi puhul hakkab armatuur roostetama ning lõpuks avaldab mõju vahelae kandevõimele. Kütmata keldrite puhul on paremal esitatud vahelae soojusjuhtuvus liiga
annaabi.ee 
