· Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14. saj) Geotsentriline maailmasüsteem Päike astronoomia ajaloos · Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. · Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Päikese vanusest
sajandil. Pärast Kuu vaatlusi kinnistähtede taustal hakkas ta geotsentrilises maailmasüsteemis kahtlema ja töötas 1543. aastal välja uue mudeli, heliotsentrilise maailmasüsteemi, milles Päike on kosmose keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17
Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel. 3. Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4
11. juuli 2011 tegi Neptuun esimest korda peale täisringi Neptuuni-Päikese barütsentrilisele orbiidile alates planeedi avastamisest 1846. aastal,[84][85] kuigi see paistis taevas teises asukohas kui avastamise ajal, kuna Maa oli oma orbiidil teises asukohas. Päikese liikumise tõttu Päikesesüsteemi barütsentrilise keskme suhtes ei olnud Neptuun 11. juulil ka Päikese suhtes samas asukohas kui avastamise ajal. Kui kasutada tavapärasemat heliotsentrilist koordinaadisüsteemi, jõudis Neptuun avastamispikkusele 12. juulil. 17 Neptuuni pöörlemistelje kalle on 28,32°, mis sarnaneb Maa ja Marsi pöörlemistelgede kalletele (vastavalt 23° ja 25°). Seetõttu on Neptuunil sarnane aastaaegade vaheldumine. Pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 Maa aastat. Neptuuni sideeriline pöörlemisperiood (ehk üks päev) on umbes 16,11 tundi
teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt, mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused kirjeldasid lihtsalt loodud maailma korrapära, piibli ütluste ülesanne oli aga äratada inimeste usku
kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused on tema arvates tingitud. Arendas ka õpetust tervislikust toitumisest. Al Biruni teda võib pidada nii astronoomiks, matemaatikuks, geograafiks, ajaloolaseks, keeleteadlaseks, farmokoloogiks. Ta pidas võimalikuks heliotsentrilist( päikesekeskne) maailmapilti. Ta määras ära umbes 50 aine tiheduse. Kirjutas väga põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast ja India ajaloost. Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned: 1) Rahvaarvu kasvamine 1000. aastal 36 miljonit inimest 1100. aastal 44 miljonit inimest 1200. aastal 58 miljonit inimest 1300. aastal 73 miljonit inimest 1346
väljaastumist läheb ta rändama - Genf, Pariis, Oxford, Marburg, Wittenberg, Praha, Helmstedt, Frankfurt. Pärast 15 aastast rännakut kutsub üks Veneetsia aadlik ta tagasi kodumaale, kuid annab siis kohe inkvisitsioonivõimudele üle. Pärast 7 aastat vanglat mõistetakse Bruno tulesurma. On mõjutatud uusplatonismist, Nicolaus Kusanusest ja Kopernikusest. Loob metafüüsilise süsteemi, mis on vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Järgib Kopernikuse heliotsentrilist maailmapilti. Leiab, et maailm pole piiratud vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast maailmadest. Lõputu universumi mõtte laenab Cusanuselt. Universum tervikuna on igavene ja liikumatu, kuna universum ise on kogu olemine. Lõputu Jumal saab luua üksnes lõputut. Jumalik on kõigis looduse vormides. Kosmos on nagu suur elav organism. Jumal on kosmost valitsev ja hingestav sisemine printsiip. Jumal on suurim ja väikseim, lõputu ja jagamatu. Loodus on igavikuline