Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"helilindilt" - 5 õppematerjali

Karl Ristikivi
4
doc

Karl Ristikivi

muuseumiks. See avati 16. oktoobril 1991.aastal. Muuseum tutvustab 1943. aastast alates paguluses elanud kirjaniku elu ja loomingut. Muuseum koosneb kolmest osast. Toas, milles Ristikivi elas, on ajastu mööbel, kirjanikule kuulunud raamatud ja esemed. Suur tuba tutvustab tema elu- ja loometeed. Kolmandas toas on väliseesti kirjanduse raamatukogu, mida saab kohapeal kasutada. See võimaldab tutvuda pagulaskirjandusega laiemalt. Muuseumist võib leida kirjutusmasinaid ja teisi töövahendeid. Helilindilt võib kuulata kirjniku häält. Muuseumis korraldatakse kirjanike loomingulisi õhtuid ja teisi kirjandus- ja kultuuriüritusi. Igal aastal Ristikivi sünnipäeval 16.oktoobril või selle lähedasel päeval toimub Ristikivi päev. Kõneldakse mitte ainult Karl Ristikivi loomingust, vaid ka ta kaasaegsetest ja väliseesti kirjanduse mahukast pärandist. Kasutatud kirjandus: 1.Internet: · http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi · http://www.videvik.ee/497/risti.html 2

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
Arhiivihaldus FOTODE-FILMIDE-HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE
22
pptx

Arhiivihaldus FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE

Päris musta plaati võib pintsli abil pesta ainult destilleeritud vees ja kindlasti seejärel loputada.  Heliplaate tuleb säilitada originaalümbristes.  Lisaks tuleb kasutada ka karpe, mis on täiendavaks tõkkeks tolmule.  Säilitamiseks sobiv temperatuur on 15- 20℃ HELILINTIDE KORRASTAMINE Analoog – magnetiline salvestis Masterlint: Ühest või mitmest heliallikast (mikrofonist, mitme rajaga helilindilt) vahetult kokkusalvestatud esmane helilint, originaal, millest Laiatarbe valmistati helilint: koopiad (nt amatöörpraktikas heliplaadid). levinud salvestise- ja mahamängimise nimikiirused on 19,05; 9,53; 4,76 ja 2,38 cm/s. Digitaal-magneetiline helisalvestis ehk

Infoteadus → Arhiivindus
22 allalaadimist
FONEETIKA konspekt
22
docx

FONEETIKA konspekt

 Eri keelte häälikud  Eri keelte prosoodianähtused  Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired  Ortoeepia (= keele õige hääldus)  Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid  Logopeedia ehk kõneravi  Lavalise kõne õpetamine näitlejatele, lauljatele  Pedagoogika, nii ema- kui võõrkeele õpetamisel  Kõnekunsti (= retoorika) õpetamine  Hääleravi  Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt  Kõnetehnoloogias kõnesüntees, -tuvastus ja kõnelejatuvastus Kõneelundid Kõneelundeid (= kõneaparaat) on vaja kõne loomiseks.  Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine. Nina, hingetoru ehk trahhea, 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma Hingamise3 faasi:  sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis laiendav rinnaõõnt, mille abil õhk saab kopsudesse voolata)

Filoloogia → Foneetika
89 allalaadimist
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

lihtsustatult. Nad arvasid, et inimene reageerib ärritusele ja kui ärritustele anda positiivset tagasisidet, kujuneb sellest pikapeale harjumus. Keeleõppimist vaadeldigi kui harjumuste mehaanilist tekitamist, st dialoogide ja lausemudelite päheõppimist. Olulisele kohale tõusis keelte võrdlev analüüs, sest teadvustati, et keeltevahelised erinevused põhjustavad võõrkeeleõppimisel suuri probleeme. Audiolingvaalse meetodi kasutamiseks sisustati keelestuudioid, kus õpilased kuulasid helilindilt dialooge. Osaoskusi arendati kindlas järjekorras: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine. Meetodit on kasutatud nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Kognitiivse õpetamise eesmärk on arendada õppijais samasuguseid oskusi nagu emakeelena rääkijateski. Õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule ja tuginetakse õpilaste teadmistele emakeele kohta. Et kõik õppijad ei õpi ühtviisi, siis peab õpetaja

Eesti keel → Eesti keel
34 allalaadimist
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses ­ seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte ­ tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi ,,Kuupaisteoratoorium" ­ I lavaline oratoorium NL) Tehnika areng tekitas ka küsimuse, kas pärast teleka tulekut publik tulebki veel teatrisse. Oli nii poolt kui ka vastuargumente. Publiku huvi ei vähenenud. Muutused kultuurielus: · Rohkem sõnavabadust (vihjed, alltekstid)

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun