Hiina rahvamuusika Kultuurist ● Üks vanemaid maailmas ● Muusikat peeti kõigi teaduste allikaks ● Muusika kaudu õpetati hiina rahvast Hiina asukoht maailmakaardil Hiina hümn Lähemalt Hiina muusikast ● Valdavalt ühehäälne ● Toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile - pentatoonikale ● Kuulub kokku luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ● On arenenud koos teatriga Hiina rahvamuusika pillid ● Sheng - suuorel ● Valmistatakse õõnestatud kõrvitsast Er-hu ● Viiulitaoline 2-keeleline pill Pipa ● lautotaoline neljakeelne pill Pekingi ooper ● Kujunes välja 18. sajandi lõpul ● Kasutatakse laulu, pillimängu, deklamaatsiooni, tantsu ja akrobaatikat Video Pekingi ooperist Hiina rahvamuusika tüübid
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne.
Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada, millest muusikas juttu on. Omalaadne nähtus Hiina kultuuris on Pekingi ooper, mis kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Vokaal on valdavalt ühehäälne, lauldakse kõrge nasaalse
Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis puhast kvinti (intervalli),millest moodustub astmik struktuuriga.Pooltoonide puudumise tõttu puudub ka tunglev juhtheli ja seepärast võib olla pentatoonika kõige püsivamaks tugiheliks ehk toonikaks iga aste.See on seotud Hiina muusikaga järgmiselt.Hiinlased pidasid viit ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus.Hiina muusika,mis on üldiselt ühehäälne toetub viieastmelisele helilaadile ehk pentatoonikale. 2.Seleta lahti tekstis toodud Kong Fu-zi lause.Kas see ütlus võiks kehtida ka tänapäeval? Kong Fu-zi lause tähendab järgmist.Tuleb kuulata selle maa muusikat,et teada saada,milline kultuur on sellel maal ja kuidas seda hoitakse.Ma arvan,et selline ütlus võiks kehtida ka tänapäeval. 3.Mis on kammertoon?Kuidas kasutatakse kammertooni tänapäeval? Kammertoon ehk helihark on u-kujuline metallhark,mida kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks
Yin Yang Muusika 3000 aastat tagasi, kui Euroopas alles tekkis muusika, oli Hiinas see juba täielikult välja arenenud. Huvi muusika vastu tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat KeskAasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on arenenud koos teatriga. Hiina rahvamuusika: http://www.youtube.com/watch?v=7okLGfDULmI Teater Teater arenes Hiinas 30002000 aastal e.Kr. rahvalauludest ja rahvatantsudest. Pekingi ooper on üks kolmest põhilisest teatri liigist maailmas. Pekingi ooper maailma kõige täiuslikum ooper. Pekingi ooperi sünniks peetakse 1790. aastat. Hiina rahvuspillid Erhu Helinäide: http://www.youtube.com/watch Gahu Helinäide:
MUUSIKA 3000 aastat tagasi, kui Euroopas alles tekkis muusika, oli Hiinas see juba täielikult välja arenenud. Huvi muusika vastu tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk-Aasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile -pentatoonikale. Hiina muusika on arenenud koos teatriga. Hiina rahvamuusika: http://www.youtube.com/watch?v=7ok LGfDULmI HIINA RAHVUSPILLID ERHU Helinäide: http://www.yo utube.com/wat ch?v=6kmLxZkT 6y8&feature=r elated Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli GEHU Helinäide:
Kujunes välja 17. Sajandil Aafrikast sissetoodud mustanahalistest orjadest ja valgete muusikakultuuri sünteesina. Kõige ehedamalt on säilinud töölauludes ja rütmiline a capella laul mida lauldi füüsilise töö tegemisel. Oli eeslaulja ja koor. Spirtuaal oli vaimulik koorilaul , mis kujunes välja Aafrika ja Euroopaliku muusika segunemisel. Euroopa kui Aafrika spirtuaalis esineb pentatooniline helilaad. Spirtuaali helilaad toetab pentantoonika helilaadile. Spirtuaali kuningannaks peetakse Mahaalia Jacksonit. Spirtuaali alaliik on gospel. Gospel on muredest , pettumustest ja lootustest. Bluus on soololaul , milles räägitakse inimese enda tunnetest. On kurb ja kaeblik meeleolu laulus. Pillisaadet mängib kitarr , bass , trummid.
I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform pillid tõrjuti välja ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pille ja laulutekste kirjamehed kirjutasid kõik üles templites ainus pill sistrum KEIRONOOMIA käezestide kasutamine meloodia näitamiseks
laienes siis ka Aasiasse. Kuigi kohad nagu India, Ladina-Ameerika ja Aafrika olid juba enne 1990-ndaid avastatud, kasvas nende tuntus tänu etnomuusikale, eriti tänu etnilisele jazzile, mis sai neis paikades ülimalt populaarseks. Pärast Külma Sõja lõppu suhtuti etnomuusika, eelkõige etno jazzi arendamisse eriliselt entusiastlikult. Etno viitab sõnale etniline ehk rahvapärimusele. Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt. 4 Jan Johanson. Seppo Paakkunainen. Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo. György Szabados. 5
Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. · Didgeridoo, gong, trumm, bumerang, tsuring · Tsuringa- Nn sahinapuu, instrument mida keerutatakse nööri otsas ja millega saavat mõjutada loodusjõude Hiina- Hiina kultuur on üks vanemaid maailmas. Hiina mütoloogia on segu samanismist, budismist, taoismist ja konfutsianismist.Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2. sajandist eKr. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ning arenenud koos teatriga Pekingi ooper- kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat. Ooperi keskmes on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid)
väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema loomingut mõjutanud eesti rahvamuusika, eriti runolaul. (EAAB 2007; Tuhala 2007; MTÜ Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate
annaabi.ee 
