11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V.Tormis: Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome-ugri
India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rhvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad professionaalses helikunstis ühistest lähtepunktidest. Klassikaline muusika leidis soodsa kasvupinnasepeamilselt ülikute ringkonnas. India muusika ei esita kõrgeid nõudmisi mitte ainult esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud aijnult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid.
muusikast. · Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rahvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad professionaalses helikunstis ühistest lähtepunktidest. Klassikaline muusika leidis soodsa kasvupinnasepeamilselt ülikute ringkonnas. · India muusika ei esita kõrgeid nõudmisi mitte ainult esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud ainult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud
Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. "Koit", "Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit "Lembitu"; 4) Sümfooniline pilt "Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad). Mart Saar (1882-1963)- rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! -Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. -1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega
20 sajandi esimese poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliliijad- sealhulgas ka Bela Bartok Bartokiga on Euroopa helikunstis seotud ka üks kvalitatiivselt uus nähtus, nimelt rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad
" Koit", "Kiigelaul", " Põlismetsa järv" jt; · Avamäng fantaasia nr.1 ( 1906 Vanemuise avamiseks) ; · Süit " Lembitu"; · Sümfooniline pilt " Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadi ja laulvad). 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1882-1963) rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! · Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. · 1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega
annaabi.ee 
