aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega. Kõne mehhanismid Selle regulatsioon toimub kolme erinevad infotöötluskanali koostoimes: · Kõneliigutuste regulatsioon · Kuulmisanalüsaator · Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid: *sisemine- kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/ situatsioonide kujutlemine. Ta on ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. Sisekõne on suunatud subjektile endale, on nn.autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis.
Kõne mehhanismid Selle regulatsioon toimub kolme erinevad infotöötluskanali koostoimes: · Kõneliigutuste regulatsioon · Kuulmisanalüsaator · Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. 39 Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid ja funktsioonid Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse zeste , miimikat , intonatsiooni
Kõne mehhanismid Selle regulatsioon toimub kolme erinevad infotöötluskanali koostoimes: Kõneliigutuste regulatsioon Kuulmisanalüsaator Nägemisanalüsaator 33 Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid ja funktsioonid Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse žeste , miimikat , intonatsiooni
Kuulamisel saab rääkida selektiivsest kuulamisest (nn. kokteiliõhtu efekt). Üheks valikulise kuulamise uurimise meetodiks on dihhootilise kuulamise ülesanne varjutamisega ülesande täitmisel peab testitav suuliselt reprodutseerima üht kahest teatest, mis samaaegselt eri kõrvadesse tulevad. 2.8. Helide tajumine Nii nagu nägemises tekib terviklik tajukujund ümbritsevast maailmast, tekib samasugune helikujund kuulmisel. See tähendab, et ajukoores toimuvad analüüsi ja sünteesi protsessid peavad lõppkokkuvõttes andma näiteks tervikmulje orkestri mängust, kus on võimalik eristada igat üksikut pilli tema helilistes nüanssides. Integratsioon toimub nii simultaanselt kui järjestikuselt. Muusika tajumisel on mõned eripärad. Akustiline helikõrgus erineb muusikalisest heli- (tooni) kõrgusest. Helitooni puhul räägitakse ka tooni värvingust. Nootide kõrguste vahed paiknevad
annaabi.ee 
