Tomahawk. Tomahawki kasutati USA poolt konfliktides Kosovos, Iraagis ja Afganistaanis. Esimene Tomahawk loodi aastal 1983, kuid kasutuses on nad tänaseni. Pilt tänapäevasest Tomahawk raketist Tomahawk kaalub 1440 kg, tema täispikkus (koos tõukeraketiga) on 6,25 m ning diameeter 0,52 m. Lõhkepea kaalub 450 kg, kui eelnevalt kasutati ka tuumalõhkepäid, siis nüüdseks on see jäetud strateegiliste sõjarelvade lepingute tõttu. Selline rakett liigub küll helikiirusest väiksemal kiirusel, kuid siiski üsna kiiresti 880 km/h! Selle tiivaulatus on 2,67 m ja maksimaalne lennuteekond kaardil 2500 km. Kasutatakse ka torpeedodena. Lõppsõnaks lisan veel, et nii suundrakettidele kui ballistilistele rakettidele võib lisada tuumalõhkepäid, seetõttu tasuks mõlemat raketitüüpi arvestada strateegiliste rakettidena. Autor: Lauri Piisang Kasutatud materjalid: http://www.aerospaceweb.org http://en.wikipedia.org/wiki/Tomahawk_missile http://en
oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 %
340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste)
oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse
oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse
kasutatavad materjalid/detailid. Peamine müraallikas ventilatsioonisüsteemides on ventilaatori mitte korras oleks, vibratsioonid ja suured õhu liikumise kiirused. Aerodünaamilist müra tekitavad ventilaatori tööratta labadel tekkivad õhukeerised. Müra häirib ruumis viibivaid inimesi ja sageli segab ruumis toimuvat (kontserdisaalid, auditooriumid). Müra levib ventilatsioonisüsteemis koos õhuga torustiku kaudu. Kuna õhu kiirus torustikus on tunduvalt madalam helikiirusest, siis levib müra nii surve- kui imemistorustiku kaudu. Müra võib levida ka hoone konstruktsioonide kaudu (hoone piirded, ventkambri seinad). Olulisemad müra vähendamise abinõud: · Ruumid, mille müratase on rangelt piiratud peavad jääma ventilatsioonisõlmest kaugemale. · Ventilatsioonisõlmede seinad peavad olema helineelavad. · Aerodünaamilise müra leviku tõkestamiseks kasutatakse mürasummuteid.