üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks. Urmas Alender Urmas Alender (22. November 1953 29. September 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket. Kirjutava kunsti tõlkis ta helikeelde - andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Maalides kuulaja silmade ette pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutas ta niimoodi ka kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr. Sellega tegeles ta üsna põhjalikult - tal olid omad
mängutükkide loomise koguni seisma jätaks. Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Nad olid nii programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti ja Wagneri tehtud uuenduste vastu. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka žanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms aga ei ole loonud ühtegi ooperit. Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja
Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem kasu sai muusika kuulamisest
Brahms aga ei lasknud end sellest heidutada, läks oma häirimatult oma teed mööda edasi ja tänapäeval on tema nimi klassikute priviligeeritud nimekirjas. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Nad olid nii programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti ja Wagneri tehtud uuenduste vastu. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka zanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms aga ei ole loonud ühtegi ooperit. Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul
Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas selliste heliloojate nagu Berliozi, Liszti ja Wagneri loominguliste tõekspidamiste eitamist. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid-sümfoonia, kontsert, sonaat. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, 4 kontserti (neist 2 klaveri-kontserdid). Brahmsi üks kuulsaim laul on "Hällilaul". 34- aastaselt kirjutas ta "SAKSA REEKVIEMI" (teos koorile, orkestrile ja solistidele), milles ülistas suurt saksa rahvast ja mälestas Saksamaa eest langenuid
väljendusvõimalkustega. Kantaadid- ,,Kalevipoeg","Laulu algus".Kooritsüklid-,,Hamleti laulud", ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Soome-ugri maastikke". On kirjutanud meeskoorile, solistidele, segakoorile, nõiatrummile, oodi ,,Laulja"meeskoorile, orelile ja löökpillidele, tsükleid häältele ja klaverile"Kümme haikut", ooperi ,,Luigelend", kantaat-balleti ,,Eesti ballaadid", 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat ,,Kevade", ,,Libahunt". Erki-Sven Tüür Sündis 16.okt.1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj. muusikastiilide elemente, eriti olulised on tonaalsuse ja atonaalsuse vastandused ning sujuvad üleminekud ühest teise. Teostes on täpne dramaturgia. Kirjutanud vokaalsuurvorme ,,Requiem" P.Lilje mälestuseks, 2sümfooniat,"...de facto" 3-le elektrikitarrile ja sümfooniaorkestrile,"Insula deserata" ja elektroonilisi teoseid ,,Mängu võlu", kammermuusikat ,,Arhitektoonika" ning filmimuusikat. Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas
annaabi.ee 
