elutsüklit rakus. b ja g alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa). Molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 (125 kDa). Ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist.
geeni ees) ning võimaldavad vastavate valkude transaltsiooni otse genoomselt RNA-lt. Genoomi 3’ ots moodustab tRNA like struktuuri. Viiruse seisukohalt on tRNA-like struktuur negatiivse RNA ahela sünteesil promootoriks ja arvatavasti ka kaitseks raku ribonukleaaside vastu. TMV genoomi kodeerivad alad ORF1- 126 kDa valk, TMV replikaasi subühik, seondub infitseeritud rakkudes membraaniga. Osaleb viiruse genoomse ja sgRNA-de cap-imisel ja sisaldab RNA- helikaasset domeeni. ORF2- 183 kDa valk, TMV replikaasi katalüütiline subühik. Translatsioon toimub UAG terminaatorkoodoni mahasurumise teel (“read-through” strateegia). Mahasurumise efektiivsus on ca 5-10%. MP, movement protein, sünteesitakse sgRNA-lt: hüdrofoobne, seondub membraanide ja rakuseintega ning on TMV transpordivalguks: MP seondub kooperatiivselt viiruse RNA-ga ja moodustab transpordikomplekse;
pidurdada viiruse elutsüklit rakus. ja alaühik osalevad Met-tRNAi ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap- sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa). Molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 (125 kDa). Ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist.
Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l eIF3 – 8-10 alaühikut, seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF3 A, B – antiassotsiatsioonifaktor. eIF4A – RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. Harutavad lahti kaheahelalist RNA-d. ATP-d siduvad valgud. Sisaldavad järjestuse motiive – DEAD-box, mis asuvad kindla koha peal. DEAD-box valgud osalevad paljudes mRNA-ga seotud protsessides. eIF4B – stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E – seob mRNA 5’ cap struktuuri. translatsioon initsiatsiooni limiteeriv faktor. Üle selle toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G – molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 – ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist (assotsiatsiooni).