Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel
Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist. Kuna varasemalt on ta põhiliselt tegelenud orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus. Kontserdil esitlusele tulnud tema lood kõlasid lihtsatena ja meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata, tundusid lood tehniliselt vägagi keerulised ning lauljad kasutasid kohati isegi heliharki järgneva noodi kätte saamiseks. Esitusele tuli vaid kaks lugu, millest oli kahju, sest oleks tahtnud saada paremat ülevaadet tema helikeelest. Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna "Noor Jazzitalent 2008". Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal
oma kindel loomulik võnkesagedus. Kui selle eseme lähedal tekitada näiteks lauldes samasuguse sagedusega heli, siis hakkab see ese helilainete toimel oma loomuliku sagedusega- võnkesagedusega- kaasa võnkuma. See on resonants. Väga tugev heli võib tekitada nii tugeva resonantsi, et klaas puruneb. Helihark Helihark on u-kujuline metallhark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz. Muusikas kasutatakse heliharki helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel. Helihark võeti kasutusele Inglismaal. Infraheli, ultraheli Kõige madalamaks heliks, mida inimene uuleb, loetakse 16Hz. Sellel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20000Hz. 8 Heli, mille sagedus on väiksem, kui 16Hz, nimetatakse infraheliks.
Mida see ütleb heli ja valguse levimise kohta? Heli levib ainult keskkonnas, valgus ka mujal. 3 Soojemas õhus on heli kiirus suurem kui külmemas õhus. Miks? Soojemas õhus on molekulide kiirused suuremad, nende põrkeid toimub sagedamini ja nii kandub rõhu muutus kiiremini edasi. 4 Kaja on alati nõrgem kui seda tekitav heli. Miks? Takistuselt peegeldub ainult osa helilainest, sest osa neeldub takistuses. 5 Võnkuvat heliharki käes hoides on heli alati nõrgem kui selle jalga vastu lauda surudes. Miks? Kas sellest oleneb ka helisemise kestus? Resonantsi tõttu. Heli kestab kauem. 6 Millises suunas liigub laine? 7 Millises suunas liigub punkt A, kui laine liigub vasakule? 8 Kui kätt lehvitada, paneme ka õhu võnkuma, aga mingit heli me ei kuule. Miks? Sest tekkinud heli sagedus on väiksem kui kuuldaval helil. 9 Miks ma oma toas hõisates ei kuule kaja?
Magnetväli mõjutab ainult liikuvaid laenguid Vooluga juhtme ümber on magnetväli Magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ja vastupidi Katse. Hõõglambi ja Hg-lambi spektri vaatamine CD abil. Miks CD valguse spektriks jaotab, pole siin üldse oluline. Katse: pideva spektri erinevatesse kohtadesse paneme punase paberi. Mujal paistab paber mustana, ainult punases piirkonnas on paber punane. Miks? Katse akustilisest resonantsist. Võtta 2 ühesugust heliharki, üks panna helisema ja siis summutada. Teine helihark heliseb edasi. Üks helihark paneb teise helisema (see on peegeldunud valguse analoog). Kui helihargid on erinevad, ei teki teise hargi helinat. Valgust tekitavad aatomis olevad elektronid, mis pärast ergastamist liiguvad madalamatele energiatasemetele. Ergastamisel viiakse elektron tuumast kaugemale Aine paistab valges valguses seda värvi, millist värvi valgust ta peegeldab
Rohkem või vähem näljasele koerale on hakkliha tingimatuks (unconditioned) (ehk bioloogiliselt kaasasündinud ja eluliselt oluliseks) stiimuliks, mis vallandab automaatselt nii süljeerituse kui © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 40 maomahla nõristuse. Kui vahetus ajalises läheduses hakkliha andmisega helistada heliharki, on see esialgu koera jaoks toidu saamise seisukohalt neutraalne stiimul. Ent mõne aja pärast hakkab koer teatud arvu korduste järel sülge nõristama ja maomahla eritama ainult helihargi helina puhul ilma hakkliha nägemata haistmata. See tähendab, et looma ajus on tekkinud seos helihargi helina ja toidu saamise vahel, ehk on kujunenud välja tingitud refleks, milles helihargi helin on muutunud neutraalsest stiimulist tingitud (conditioned) stiimuliks
annaabi.ee 
