Kultuur I ja II maailmasõja vahel. Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne
esimeses filmis endast parimat anda. Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei heitnud meelt ning varsti esines ta telerites juba Tramp'ina, mis on arvatavasti üks tuntuim tegelaskuju maailmas. Selle tegelaskujuga oli Charlie oma näitlejakarjääri kindlustanud. Charlie käe all valmis mitmeid tummfilme, kus ta ise kaasa lõi. Ta loometöö ei peatunud ka siis kui filmitööstusse tulid helifilmid. Pikalt Ameerikas elanud Charliet, hakati süüdistama kommunismis ja ebaameeriklases tegevuses. Selle ajendil otsustas ta elama asuda Sveitsi. Sveitsis elades tegeles ta põhiliselt heliloojana. Sveitsis veetis ta ka oma viimased elupäevad, kus ta 1977. aasta jõuluõhtul suri, olles 88 aastane. Tema säilmed varastati, soovides neid müües suurt tulu saada. Õnneks vargad tabati ning säilmed maeti uuesti maha. Seekord kaeti Charlie säilmed kahe meetri betooniga.
võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine.
See viis aga viimasel kümnendil Hollywoodi dikteeritud filmituru lagunemiseni. Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda.
itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris. 1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada
Nagu kinnitavad Rootsi džässiajaloo uurijad, oli just helifilmi tulek see põhjus, mis sundis Rootsi Muusikute Ühingut muutma kardinaalselt oma suhtumist džässmuusikasse (Bruér 1998: 67). Antud kontekstis tulevad arvesse muidugi põhiliselt Ameerika filmid (neistki mitte kõik), sest siinmail küllaltki arvukalt esindatud Saksa filmikunst, kust pärinesid paljud selle aja ülipopulaarsed lööklaulud, ei saanud seda juba puhtpoliitilistel põhjustel teha. Esimesed Tallinnas linastunud helifilmid olid 1929. aasta novembris “Laulev narr” Al Jolsoniga peaosas ja pisut hiljem sama peaosalisega “The Jazz Singer”, millel tegelikult džässiga midagi pistmist polnud (Ojakäär 2000: 256). Tuntud Eesti filmiuurija Õie Oravaga vesteldes selgus aga tõsiasi, et meil linastunud filmide muusika seost meie kultuuripildiga pole ükski uurija siiani käsitlenud. Kuna ka käesoleva töö seisukohast on see siiski vaid
annaabi.ee 
