luues ja väitis, et oma kavatsusi pidevalt muutes, ei saa tema pilte iialgi lõpetatuks lugeda. Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Mark Rothko (19031970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 23 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga. Franz Kline (19101962) maalidel on laia pintsliga lõuendile kantud sinise ja valge rütmiline tasakaal, mis toob ilmsiks tema dünaamilise teostuse. Patndeeris oma sinise värvi. 3. ART BRUT toores kunst TAUST Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele (toores kunst). TUNNUSJOONED 1
tähel, seda punasem ta välja paistab. Vastupidisel korral on täht sinine. Tähtede populatsioonide värve annavad edasi just galaktikatest tehtud värvipildid. Galaktika välises osas on tavaliselt noored tähed. Need on sinaka tooniga ja väga suurte temperatuuridega. Kuid galaktika keskosas on enamasti vanemad tähed ( nagu meie täht Päike ). Need on madalama temperatuuriga ja paistavad välja kollasemad. Kõige värvilisemad objektid kosmoses on tähtedevahelised helendavast gaasist pilved. Näiteks neoongaas muutub erkkollaseks, kui see juhtub elektriseeruma. Teised gaasid on helendusmisel igaüks oma värvi. Värvivarjundid on küllastatud ja väga selged ning puhtad. Kosmoses leiduvad gaasid ergastuvad magnetväljades, UV-kiirguses ja siis, kui mõni täht plahvatab ja selle lööklaine gaasi helendama sunnib, põrgates sellega 4 kokku
tähel, seda punasem ta välja paistab. Vastupidisel korral on täht sinine. Tähtede populatsioonide värve annavad edasi just galaktikatest tehtud värvipildid. Galaktika välises osas on tavaliselt noored tähed. Need on sinaka tooniga ja väga suurte temperatuuridega. Kuid galaktika keskosas on enamasti vanemad tähed ( nagu meie täht Päike ). Need on madalama temperatuuriga ja paistavad välja kollasemad. Kõige värvilisemad objektid kosmoses on tähtedevahelised helendavast gaasist pilved. Näiteks neoongaas muutub erkkollaseks, kui see juhtub elektriseeruma. Teised gaasid on helendusmisel igaüks oma värvi. Värvivarjundid on küllastatud ja väga selged ning puhtad. Kosmoses leiduvad gaasid ergastuvad magnetväljades, UV-kiirguses ja siis, kui mõni täht plahvatab ja selle lööklaine gaasi helendama sunnib, põrgates sellega kokku. Kõik värvused on tingitud keemiliste elementide olemasolust Universumis
tähel, seda punasem ta välja paistab. Vastupidisel korral on täht sinine. Tähtede populatsioonide värve annavad edasi just galaktikatest tehtud värvipildid. Galaktika välises osas on tavaliselt noored tähed. Need on sinaka tooniga ja väga suurte temperatuuridega. Kuid galaktika keskosas on enamasti vanemad tähed ( nagu meie täht Päike ). Need on madalama temperatuuriga ja paistavad välja kollasemad. Kõige värvilisemad objektid kosmoses on tähtedevahelised helendavast gaasist pilved. Näiteks neoongaas muutub erkkollaseks, kui see juhtub elektriseeruma. Teised gaasid on helendusmisel igaüks oma värvi. Värvivarjundid on küllastatud ja väga selged ning puhtad. Kosmoses leiduvad gaasid ergastuvad magnetväljades, UV-kiirguses ja siis, kui mõni täht plahvatab ja selle lööklaine gaasi helendama sunnib, põrgates sellega 4 kokku
annaabi.ee 
