Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli
Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka. Linajärv , suuruselt teine, ehk Väike Viitna järv, on tunduvalt väiksem (4,2 ha), pehmeveeline ja eutrofoorne ehk rohketoiteline. Suur osa järve kaldast on soostunud ning rohke taimestikuga, veepõhi mudane, vesi sogane ja pisiloomadest tulvil. Linajärv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning tõenäoliselt võib siit leida ka haruldasi kiililiike
HCO3 mg/l, 165-400 µS/cm). 10 4. Tüüp IV- pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures 4 m-1, värvus 8) järved. 5. Tüüp V pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8) järved. 6. Tüüp VI Võrtsjärv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 7. Tüüp VII Peipsi järv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 8. Tüüp VIII rannajärved (kaugus merest 5 km) keskmise sügavusega (1 m) heledaveelised järved (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8, kloriidide sisaldus >25 mg/l)
Kerttu Luik YASB-51 072877 7 SISUKORD veekogu, mis asub jääpanga sulamisel moodustunud lohus. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd. Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m). Valgjärvel puudub sissevool, vett valgub sinna ainult lähimast ümbrusest. Heledaveeline Valgjärv sai tuntuks, kui Eesti kõige vähetoitelisem järv. Valgjärve vee läbipaistvus küündis suvel ligi 10 meetrini, mistõttu ka temperatuuri- ja hapnikukihistus oli vees nõrk. Veel 1950.-1960. aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse
liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar, Suur Lepasaar ja Väike Lepasaar. Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev (1-1,7 m), kuid talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini (Mäemets 1977: 144). Visula jõe pikkus on 19,1 km ja valgala pindala on 60,7 km 2. Jõgi on heledaveeline. Visula jõgi algab Uhtjärvest ja suubub vasakult poolt Väikesesse Emajõkke 60 km kaugusel suudmest (Keskkonnaregister. Visela jõgi, 2015). 11 Muud nimed: Visela, Vilema, Sarapuu, Restu, Urvaste, Soe, Mustjõgi. Tähtsamad lisajõed on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus. Alamjooksul ja keskjooksu ülemises osas on jõgi
Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus. a. Erinevalt lämmastikust puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi
annaabi.ee 
