kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaks. Sellele on tugevalt vastu kodanikuühendused nagu Telliskivi Selts, Pelgulinna Selts ja ka Eesti Hobumajanduse
6. VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Vooremaa maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. aastal. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest. Maastikuala hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9882-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 4–8 km (RLKK). 6.1 Kaitstavad loodusväärtused Lisaks maastikukaitsealale on siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu
Mugulatena, Üheaastasi taimi leidub kõige rohkem ajuti üleujutatavas vööndis, muutliku veetasemega liivarandadel Toksilise aine paradoks - 1/000 MG TOKSILIST AINET LIITRIS VÕIB OLLA OHTLIK JA VIIA HULLEMA MÜRGITUSENI KUI SUUREMAD KONTSENTRATSIOONID Eesti järvede arv. Millest tulenevad erinevused varasema nimestikuga - Pikka aega loendati Eestis ca 1200 järve, mille pindala >1 ha, uues järvede nimestikus on 2804 veekogu, neist looduslikke 1559. Üle 1-hektarise pindalaga on 2306. Maastumise tagajärjel merest eraldunud rannajärved, Karjäärijärved liiva- ja kruusavõtu kohtades, ammendatud lahtistes põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest
10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava Viidumäe kaitseala tutvustas 07.02.2002 a. esmakordselt kaitsekorralduskava projekti. On kinnitamata. 38 VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a. määrusega nr 56 moodustati Vooremaa maastikukaitseala, mis hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9932-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 48 km. Vooremaa üldpindala on 1050 km ² ehk 2,32% Eesti territooriumist. 2. Asukoht. Vooremaa kui maastikurajoon asub Jõgevamaal Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal Tartu vallas. Konfiguratsioonilt meenutab Vooremaa kagusse suunatud teravikuga kolmnurka, mille ulatus loodest kagusse on 55 km ja kirdest edelasse põhjaosas kuni 27 km, lõunaosas 15 km
Kolmikuid tehti mõõdus 150, 200 ja 250 mm. See oli esimene sellelaadne drenaazikonstruktsioon NSVL-s. Nende eelis - võimaldas kollektorid ühendada ühenduskaevuta. Settekaevu ülesanne on kinni püüda kogujadreenid liikuvad uhtained, nad projekteeritakse pikkade kogujadreenide langumurdepunktidesse, kus voolukiirus väheneb. Neelukaevu ülesanne on sulglohku koguneva pinnavee juhtimine dreeni. Pinnavee sissepääsuks on maapinna kõrgusel avad. Neelukaevu kasutatakse üle 2 hektarise valgalaga sulglohkudes. Väiksema valgla korral juhitakse pinnavesi drenaazitorustikku dreenifiltri kaudu. Selle ehitusel võib kasutada kruusa, võrkkotis hakkpuitu või betoonist filterplokke. Kraavikaevu kasutatakse piirde- ja väiksemate kogujakraavide vee juhtimiseks drenaazi. 51. Millised on probleemid drenaazi rajamisel allikalisel alal ja kuidas neid lahendatakse? Allikaliste alade kuivendamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
annaabi.ee 
