Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda. Perekond Zymomonas elab koos taimedega · Küllalt sarnane perekonnaga Pseudomonas (näiteks esineb mõlemal ED rada), aga Zymomonas on kääritaja. · Käärimisel moodustub põhiproduktina etanool. · Etanool ja CO2 tekivad püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dh abil, nagu S. cerevisiaelgi, kuid heksoose lagundavad nad erinevates radades. Kui Euroopas kasutati alkoholitööstuses peamiselt Saccharomycest, siis näiteks Brasiilias kasutatakse just Zymomonast. Toodetakse ka bioetanooli kütuseks. Perekond Zymomonas · Etanooli tekib palju, rakumassi moodustub vähe. Taluvad väga kõrget suhkrusisaldust söötmes (kuni 30-40%) ja etanooli taluvus on neil 10-13% (pärmidel 12-15%), mis on bekterimaailmas haruldane. Enamus baktereid talub vaid 1-2% etanooli.
Nemad on söötme suhtes vähenõudlikumad, kui lakobatsillid ning erinevalt neist suudavad piimhappeks kääritada ka tärklise: nad sünteesivad amülaase ja hüdrolüüsivad tärklise glükoosiks. Heterofermentatiivne piimhappekääritamine (baseerub PPC rajal) obligaatselt heterogermentatiivsetel piimhappebakteritel puudub fruktoosidifosfaadi aldolaas. Seega ei saa nad fruktoosidifosfaadist trioosfosfaate moodustada. Heksoose lagundavad nad pentoosfosfaaditsükli abil. Heterofermentatiivsel käärimisel moodustub lisaks piimhappele veel etanooli, atsetaati ja CO 2. Summaarne ATP saagis pn pole väiksem kui homofermentatiivsel 1ATP 2 molekuli Glc kohta. Seetõttu toodavad heterofermentatiivsed piimhappebakterid sama koguse suhkru kääritamisel poole vähem rakumassi kui homofermentatiivsed. Neil puuduvad fruktoosfosfaadi aldolaas ja trioosfosfaadi isomeraas
Tülakoidi luumen tülakoidvesiikulite siseruum Graan - kokku pakitud tülakoidvesiikulite kogum. Strooma struktuuride-väline kolloidne lahus FOTOSÜNTEES KAKS FAASI: Valgusreaktsioonid - rakud püüavad päikese valgus-energiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks: sünteesitakse ... NADPH kui redutseeija ATP kui energiakandja Vee lagunemisel vabaneb O2 Pimereaktsioonid e. süsiniku fikseerimise reaktsioonid - endergoonilised protsessid, kus CO2st sünteesitakse heksoose jt orgaanilisi molekule kasutades NADPH kui redutseerijat ATP kui energiakandjat Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmendid, mis neelavad nähtavat valgust. Fotofosforüülimine on ATP süntees valgusenergia arvel Fotoindutseeritud elektronide voog H2O-lt NADP+-le pumpab H+ läbi tülakoidi membraani stroomast luumenisse. Tülakoidi membraanis moodustub elektrokeemiline gradient. ATP sünteesi juhib tülakoidi luumenisse pumbatud H+ voolamine tagasi
E. coli's on dehüdrataasi aktiivsus glükoosil detekteerimatu ning on indutseeritud ainult glükonaadi juuresolekul. Pseudomonas'e rakkudes püsib cAMP tase konstantsena sõltumata C-allikast. Kataboliitset repressiooni kutsuvad esile hoopis orgaanilised happed nagu TCA vaheühendid suktsinaat ja tsitraat. Glükoneogenees Bakterite kasvamisel n.ö. vaesematel C-allikatel nagu näiteks L-malaat, suktsinaat, atsetaat või glütserool on vaja sünteesida heksoose. Heksoose vajatakse rakukesta komponentide sünteesiks, säilitusaine glükogeeni tootmiseks ja riboos 5-fosfaadi sünteesiks, mis omakorda on aluseks nukleiinhapete biosünteesil. Heksoosi süntees toimub püruvaadist glükoneogeneesi teel, kus EMP glükolüütiline rada on pandud vastupidi tööle. Samas ei ole kõik ensüümid (näiteks püruvaadi kinaas) võimelised vastupidiseid reaktsioone läbi viima, kuna see on energeetiliselt liiga kulukas. Seetõttu on PEP-i moodustumine