õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas Külmakartlik Eesti tingimuste jaoks. Kipub tagasi külmuma, kuid taastub
Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu kasutatakse palju haljastuses. Väga palju erinevaid vorme, väga levinud ilupuu. Harilik elupuu Thuja occidentalis Areaal Harilik elupuu Thuja occidentalis lähivaade alt Võrsed lähivaade Käbid Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu Thuja occidentalis Pöetud hekk Spetsiaalselt hekitaimeks aretatud sort Harilik elupuu Thuja occidentalis Elupuu sorte kasutatakse palju topiaartöödeks Mage sõstar Ribes alpinum AREAAL Peaaegu kogu Euroopa SUURUS 1,5-2,5 m. VÕRA Peenikeste ja rohkesti hargnevate okstega tihe põõsas. KOOR, VÕRSED Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad.
väiksem lõikejälg. Paljude võistlevate latvade kasvamise võib põhjustada liigne istutussügavus (Aedla, 2012). Taxus baccota Jugapuu Hooldus Kõik jugapuud taluvad ülimalt hästi tugevat kärpimist ja kuni vana puiduni tagasilõikamist. Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist. Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. (Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega
väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda. Paljundatakse seemnetest, võrsikutega ja pistokstest. Sobib nii üksikpõõsaks kui hekitaimeks (Laasi 1987). 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend. Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Sirelihekki on soovitav pügada kolm korda aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida
kuid on väga laialt levinud kultuurtaimena. Eestis kasvab tavaliselt põõsana, kuid teda võib kärpida ka tüvipuuks. Kõrgus võib soodsates tingimustes ulatuda kuni 8 meetrini, meil tavaliselt 2 - 4 meetrit. Eelistab lubjarikast ja parasniisket mulda, kuid kasvab ka kehvemal ja kuivemal mullal. Talub varju, kuid õitsemiseks vajab päikesepaistet. Annab rikkalikult juurevõsu ja võib metsistuda. Paljundatakse seemnetest, võrsikutega ja pistokstest. Sobib nii üksikpõõsaks kui hekitaimeks. Hooldus Hooldus enamasti sarnane läikiva hõbepuu hooldusega. Kui kasvab hekina, pügatakse kolm korda aastas. Peale õitsemist soovitatakse eemaldada närbunud õisikud, siis ei kuluta taim energiat seemnete valmimisele. Vaata ka mõlema taime liigikirjeldusi. HARILIK LODJAPUU (Viburnum opulus) Joonis 32. Harilik lodjapuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Viburnum_01.JPG/250px- Viburnum_01.JPG Iseloomustus
annaabi.ee 
