aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma -ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsale loodusvöötmes http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Sri Lanka maastik Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain
http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudra (77 km²) Suurima mägi- Pidurutalagala (2524m) Põhjaosa on tasandikuline, lõuna osa on mägine http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma-ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsa loodusvöötmele http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja,
Tema kaal ulatub kuni 250 kg. Kinnitamata andmetel võib anakonda pikkus olla üle 10 meetri. Boa tegelik saba on äärmiselt lühike ning ei ületa 50 cm. Paljudel madudel moodustab saba poole nende kehapikkusest. Hädaohtu aimates sisiseb kuningboa nii valjult, et tema häält on kuulda isegi kuni 30 meetri kaugusele. Kuke-korallpuust. Argentina rahvuslill kuke-korallpuu, millel on omapärase väljanägemisega kaunid õied. Tegemist on 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga, mis on levnud Lõuna-Ameerika lõunaosas, Argentiinas ja Peruus. Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat. Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid.
(Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja ja Kesk Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra, LõunaHiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud
keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad
asustamata saartele kiiresti kohale jõuavad ja need, kes tihedasti asustatud saartel kaua vastu peavad C. Linnuliigid jagunevad kahte suhteliselt selgesti eristuvasse gruppi: need, kes omavad suurt pesitsus- ning toitumisterritooriumit ning on vähearvukad ja need, kes omavad väikest territooriumit ning on arvukad 98. Milline lause on õige? A. Summaarne NPP ookeanis ületab summaarse NPP maismaal; B. Parasvöötme heitlehise metsa PPP on ca 8 korda väiksem kui troopilises vihmametsas; C. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 99. Taimne hingamine kulutab umbes: A. Poole kogu assimileeritud energiast? B. 15% kogu assimileeritud energiast? C. 2-3% kogu assimileeritud energiast? 100. Kõige madalama (happelisema) pH taluvusega on: A. hooghändlased ja nematoodid; B. kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid; C. avaookeani fütoplankton; D. soodajärvede tsüanobakterid. 101
annaabi.ee 
