Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate tolmuterade arv väga suur. Neid valmib isas urvades tohutu suurel hulgal. Nt. kanepil tolmukaniidid ; kased, haavad, paplid urvad ; kõrrelised õisikud, pikad varred ; kõrvenõgesel on rippuvad tolmukad ja aktiivne tuultolmleja valminud tolmukas on kõver ja
rippuvad ja väga liikuvad või humal, hundinuiad, taimed tuule käes kergesti pujud rappuvad b) tolmuterad paisatakse taime nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenenud, õied vee all näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandarenenud, õied Oder, kannkeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied
Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe, ajutistes soolajärvedes kalu enamasti pole (pole kohastunud kuiva aega üle elama). Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks: Põhimehhanismid selleks on: Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus) Osmokonformism (Sisekeskkonna soolsuse tõstmine välisega võrdseks osmolüütide abil, halobakteritel anorgaanilised ioonid, peam. K). Heinmuda (Ruppia) kui kõige soola taluvam kõrgem taim kasutab aminohapet proliini osmolüüdina. Osmoregulatsioon (Magedas keskkonnas säilitatakse sooli ja eritatakse sisekeskkonna suhtes hüpoosmootset uriini. Soolases vees püütakse säilitada vedelikku ja eritada sooli. Mereiguaanil ja mõnedel lindudel spetsiaalsed soolaeritusnäärmed.) Difusioon - füüsikaline protsess, kus aine liigub suurema kontsentratsiooniga keskkonnast
liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal, kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all.näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandareneud, õied Oder, kannikeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied
silmatorkav ja eredavärviline õikate, eredalt värvunu kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. Tolmlemise viis Tolmeldajad Õie ehituslik eripära Näited Putuktolmlemine Õied (õisikud) silmatorkava krooniga, enamasti on nektar,
mändvetika- ja 27 rohevetikaliiki. Õistaimed saavad toiteaineid nii veest kui ka juurte abil põhjasetetest. Nad kasvavad ainult suure lainetuse eest kaitstud pehmepõhjalistes lahtedes ja rannakäärudes. Rannikumere pehmepõhjalisi kaitstud alasid asustavad peamiselt kare mändvetikas, kamm-penikeel, kaeluspenikeel, niitjas penikeel ning lahtiste pruun- ja punavetikate kooslused. Väga tihti võib madalas rannavees kohata harilikku haneheina ja harilikku heinmuda. Soolasemat vett (soolsus vähemalt 5–6‰) eelistavad meri-särjesilm, pikk merihein ja haruldane keerd-heinmuda. Tõelisi (ainult soolase veega kohastunud) meretaimi leidub vaid Läänemere lõunaosas, suuremat soolsust eelistavate liikide arv väheneb järk-järgult ida ja põhja suunas. Kattegatis, kus vee soolsus on 30‰, on loendatud 422 liiki makrovetikaid, Põhjalahe põhjaosas on see arv vaid 42. Nõrga soolsusega aladel leidub ka
annaabi.ee 
