Sain väga palju uut infot uue kombaini kohta, mis alles oli toodud ning nägin kõrvalt kuidas on juhtida kombaini ja sõita traktoriga kõrval ja jälgida, et silo ilusti laadurhaagisesse läheks. Töötajad rääkisid kaasas sõites kõigest mis nemad peavad tegema ja miks ning vastasid mu küsimustele. Lisaks käisime Hummuli agro põlde vaatamas ja hindamas koos juhendajaga ning Baltic Agro heinaseemnete tootejuhiga, Jaak Reemann ´iga. 07.06.17 Sain kaasas sõita laadurhaagise traktoriga, sõitsime siloaukude juurde ning nägin ka seda, kuidas koorem maha saadakse ja mis edasi toimub. Lõuna ajal käisin töölistele süüa viimas erinevatele põldudele, ning poole viie ajal õhtul läksin järgi kivikorjajatele nende põllu juurde kus nad tööd tegid, ning tõin nad Hummulisse. 08.06
Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb neljast olulisest punktist, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas 5 2. TERAVILJA KASVATAMINE Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu, rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu, siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad, millega maid haritakse. Põhilised masinad, mida mina põldudel nägin olid Traktor BELARUS 1025 ja New Holland traktor T.7.260. Tabel 1. Traktorite tehnilised andmed
Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda
varustatud kummileevendiga. Sellist võib nimetada II-kontuurskeemiga randaaliks. 16. Mullaharimisäkete ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullaharimisäkke on mulla pinnakihi (3...4 cm) lausharimise masin. On ka reasharimisäkkeid, ent need kuuluvad taimehooldusmasinate rühma ja käsitletakse eri osas. Osa lausharimisäkkeid on kasutatavad nii külvieelsel mullaharimisel kui ka taimehooldustöödel (näit orase äestamisel), aga ka lauskülvatud seemnete (näit heinaseemnete) muldaviimisel ehk sõnastamisel ning põllupinna külvijärgseks tasandamiseks. Äkkega töötamine on äestamine, eristada võib laus- ja reasäestamist. Eristada saab ka külvieelset, külviaegset ja külvijärgset ehk kasvaegset äestamist, kusjuures viimatinimetatu on jällegi taimehooldustöö. Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jm tööga, külviaegne äestamine aga koos külvamisega. Mullaharimisäkke ülesanded on:
Kevadiseks mullaharimiseks on õige valida aeg, mil muld on sedavõrd tahenenud, et ta sõmerdub libistiga, kultivaatori ja äkkega harimisel. Kergetel ja keskmise raskusega muldadel peaks esimene mullaharimisvõte kevadel olema libistamine, millega lõhutakse künniviilude pinnakihis moodustunud kapillaarid ning takistatakse sellega vee kiiret auramist mullast. Tavaliselt haritakse muld teravilja külviks 3...5 cm sügavuselt, heinaseemnete külviks on vajalik vaid 2...3 cm sügavune pinna kobestamine. Külvieelsel väetamisel parimaks orgaaniliseks väetiseks on hästi segatud ja valminud turba-sõnniku kompost. Kvaliteetset sõnnikut või komposti tuleb anda normiga 60...80 t/ha sügiskünni alla. Fosfor-kaaliumväetiste normid sõltuvad vastava elemendi tarbest mullas ja planeeritavast rohu kuivaine saagist. Nii võivad fosfori (elemendina) normid ulatuda kuni 40 kg/ha suure
annaabi.ee 
