mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid.
Rajati mitmed kraavid, mis suubuvad ühte suuremasse, see viib üleliigse vee Navesti jõkke. Tänu neile kraavidele maad kuivenesid ja sealsetele aladele loodi uudismaa, mis võeti kasutusele karja- ja heinamaadena. Ümberkaudsed metsad kuivenesid samuti. Kõik oli hästi. 2.2.2. Kobraste elutegevuse tagajärjel aset leidnud muutused. Praeguseks on Arussaare oja käärul paiknenud männinoorendikust alles jäänud vaid kuivanud tüved, mis enam kaua püsti ei seisa. Endistest heinamaadest on saanud võsastikud. Kobraste elutegevuse tulemusena on kümned hektarid metsa üle ujutatud. Hetkel ei toimu sellel alal mingit inimeste poolset majandustegevust. Kraavi ümbruses olevaid alasid kasutatakse ikka veel karja- ja heinamaadena. Suurele kraavile on asunud elama koprad. Ümberkaudsetes metsades toimub suur majanduslik tegevus, nimelt tegutsevad seal metsamehed. Siiski tundub, et kopraid see eriti ei häiri. 2.2.3. Arvatav alade tulevik.
mille sees on mesi. Nagu mujalgi Euroopas, oli metsmesinduse kõrgseis Eestis keskajal. Mesi oli siis enam-vähem ainus magusaallikas ja vaha vajas väga suurtes kogustes küünalde valmistamiseks katoliku kirik. Mee hind oli väga kõrge. Kuid vaha oli kaubaartiklina meest isegi kallim. Metsi, kus palju mesipuid, nimetati meemetsadeks. 14. sajandil oli näiteks Liivimaal meemetsadest saadav tulu nii suur, et sealseis päraldiste loendeis seisid mesipuud teinekord eespool põldudest ja heinamaadest. Metsmesinduse tulukus langes järsult 16. sajandil, kui Ameerikast hakati Euroopasse vedama odavat roosuhkrut ja reformijärgne kirik loobus vahaküünalde rohkest tarvitamisest. Alates 17. sajandist hakati mesilasi üha rohkem pidama pakktarudes kodu lähedal. Metsmesindus vähenes, kuid ei kadunud jäljetult. Kui eesti põhjalikem metsmesinduse uurija Ferdinand Linnus asus 20. sajandi algul selgitama metsmesinduse jälgi, õnnestus tal leida peamiselt Kagu-Eestist 11 õõnsat
See pani põntsu eesti tehastele mis ei leidnud turgu ei välismaale ega ka eestis. 1923 II poolel muutus eesti majandus kriitliseks, sest panga krediidi tagastamine muutus raskeks. Marga kurss hakkas langema. Hakati kullatagavarasid realiseerima. Mõisteti, et vajatakse uut majanduspoliitikat. Maareform 1919, 10okt vastavalt Asutavale Kogule riigistati mõisnikele kuuluvad maavalduses. Põllu ja heinamaadest said asundustalud tänu millele tekkis ulatuslik väikeomanike kiht. Peale maa võõrandati ka mõisnikelt põllumajandusliku inventari ja loomi. Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvalhooned ja rajati terveid uusi külasid. Uus majanduspoliitika Pööret alustas 1924a kevadel uus rahandusminister Ott Stranman. Majanduspoliitika hõlmas
annaabi.ee 
