veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele. Uus teooria
Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagazanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda, Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest. Norra aeg 13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka Norra kuninga
tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused. Viikingid ise kirjutasid üles vähe, peamiselt ruunikividele. Viikingiaeg - ruunikivid Norrast 45 ruunikivi Taanist 220 ruunikivi (sh 36 Bornholmislt) Rootsist 2500 ruunikivi
Need esivanemad, keda paludes saavutati võit võidu järel, jäid pikaks ajaks meelde ning usuti, et neil kaua aega tagasi lahkunud sõdalastel on suured võimed, mis tõstis nad lõpuks jumala staatusesse. Snorri ei olnud ainus kirjanik, kes uskus, et viikingite jumalad olid moonutatud ettekujutus reaalselt elanud inimestest. Keskaja Norra ajaloos märgitakse ära kaks jumalat, kes pärinevad reaalselt eksisteerinud perekonna nimekirjast. Snorri kirjutas ka mahuka Heimskringla (,,Maailma ring"), mis hõlmab endas Norra kuningate ajalugu alates viikingiajast. Sinna kuuluvad naljad, luuletused, laulud ja jutud. Mõned lood sai ta teada oma esivanematelt, kuna osa neist nägi viikingite ajaloo suuri sündmusi oma silmaga. Oma hilisematel eluaastatel oli Snorri seotud Islandit Norra võimu alt päästa üritava vastuhakuga ning tapeti oma kodus Reykholt´is. Tema viimaseks lauseks peeti argpükslikku ,,Ära torka
Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust. Nimede
annaabi.ee 
