Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näitamaks meie karakterit ning tekitama vastases heidutust. Eesti on juba liitunud julgeoleku perspektiivist äärmiselt mõjuvõimsa organisatsiooniga NATO, mis annab meile kindlasti julgust ning tugevust. Kuid Eesti ei saa lasta pead norgu ning peab jätkama lobitööd meie liitlasriikides, saavutamaks veel tugevamaid suhteid. Kuna Eesti on maailma mastaabis üpriski pisikene riik, peame me keskenduma muudele aspektidele. Üheks märksõnaks Eesti puhul võiks olla kvaliteet, sest nagu öeldakse on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Palju on
1989. Aastal andis Gorbatsov Ida Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. Kommunismi silmis oli külm sõda see aeg, kus Lääneriigid asusid tugevatele positsioonidele, et kommunism kukutada. Lääne poolt vaadatuna püüti vaid kaitsta end Moskva eest samu võtteid rakendades, mida NSVL mõlemal pool raudset eesriiet juba ammu kasutanud oli propagandat, sõjalist heidutust ja poliitilist majanduslikku toetust oma liitlastele. Külm sõda toimus aastatel 1945 kuni 1989.
Mõlemad pooled üritasid peale Teist maailmasõda kasvatada oma võimu: allutades mõjusfääre ja hõivates lagunevaid koloniaalimpeeriume. Külma sõja esimesed aastad püsisid vägivallata, kuid oli juba näha, kuidas mõlemad üritasid võidurelvastuda ja algas võitlus ’’parema’’ riigi nimel. Et üksteist üle lüüa pakuti liitlastele majanduslikku ja poliitilist toetust, lisaks rakendati propagandat ning sõjalist heidutust. Nii tekkisid mitmed kriisid, kus prooviti kiskuda kolmandaid riike oma mõjusfääri ja see ka paljuski õnnestus. Kuid ilmselt ei mõelnud USA ja NSVL lihtrahva peale, sest inimkaotusi oli äärmiselt palju (Vietnami ja Korea sõjas). Samuti oli äärepealt tuumasõtta astumine Kuuba kriisis äärmiselt ettevaatamatu. Teiseltpoolt arvan, et Külma sõja toimumine viis maailma uude seisundisse. Enam ei olnud valitsev diktatuur ja 41Kahe maailma vastasseis. 2012
võrdne, sest mäng sisaldab riski RISKINEUTRAALNE: kindel summa ja mäng on tema jaoks võrdväärsed, kui nende oodatav väärtus on võrdne RISKIARMASTAV: eelistab mängu kindlale summale ka juhul, kui oodatavad väärtused on võrdsed, sest mäng sisaldab riski. Isiku riskieelistus sõltub üldjuhul konkreetsest riskisituatsioonist ehk võib eri olukordades erinev olla. HEIDUTUSE MUDEL: Tagamaks riskineutraalse isiku jaoks piisavat heidutust, peab õiguskaitsesüsteemiga loodav oodatav karistus ületama majandusliku kasu keskkonnareeglite rikkumisest (nt puhastussüsteemide või keskkonnasäästlikuma tehnoloogiaga seotud kulude vältimine, tulud illegaalsest tegevusest, konkurentsieelis seaduskuulekate firmade ees jms). Kui ainsaks karistuseks on kindla suurusega trahv, on oodatav karistus = [vahelejäämise tõenäosus] x [tõenäosus saada vahelejäämise korral karistada] x trahvisumma
7 9). Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86-97 (KÜSIMUS: Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu.) MARTIN HEIDEGGER (1889 - 1976) - kontinentaalne filosoof, hermeneutik, fenomenoloog. Tuntuim teos “Olemine ja aeg” (1927) - aeg annab olevale olemise. Aluse ostmine, millelt olemasolev ennast olevana avaldab. Olev saab oma tähenduse ajahorisondis, mingis kontekstis. Elu on suhete võrgustik. Inimene on oma olemisse heidetud, ega saa seda ise valida. Seda heidutust on aga enese jaoks võimalik teha nö läbipaistvaks, mida küll kaasaegne teaduslik mõtlemine ja linnastunud eluviis ei soosi. Globaliseerunud maailm on indiviidile hoomamatu. Puudub võimalus olla enesekriitiline ja vastutada ükskõik milliste protsesside eest. Teaduslik-tehniline maailm on nii efektiivne ja tulemuslik, et puudub vajadus selle moraalsuse kohta küsida. Tulemus pühitseb abinõu. Töökususinus industriaalne maailm paneb inimest oma olemasolu unustama
annaabi.ee 
