Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti. Kukkumise hetkel juhtus aga üks võõras poiss teda kinni püüdma. Nii tutvuski Heidi Taneliga. Nad said väga hästi läbi ja nautisid üksteise seltsi, ka Taneli sõpradega hakkas Heidi hästi läbi saama
äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas
ennem Tanelit. Heidi ja ema vahelised suhted aina kaugenevad. Ta ei mõista seda, et vanemad tahavad talle ainult head ja ei keela teda ainult kiusu pärast. Heidi sellest aga ei hooli, käib iga päevaga rohkem pidudel ja naudib koos Taneliga tema jaoks ideaalset elu. Lõpuks suudabHeidi oma emaga nii tõsiselt tüllli minna, et läheb terveks vaheajaks Taneli juurde ja ei ütle kellelegi kus ta on.Vaheajal toimub hulga pidusid, mis lõppevad Heidile mälulünkadega. Vaheaja lõppedes peab Heidi, aga koju tagasi minema. Heidi ja ema üritavad küll asju selgeks rääkida, aga ema solvavad märkused Taneli kohta rikuvad kõik ära. Peale vaheaega hakkab Heidi tihti ära minestama arvates, et tegemist on toidumürgitusega. Aga peale järjekordset minestamist tänaval, kutsutakse Heidile kiirabi ja vereproovi tulemused näitavad, et Heidi on rase. Peale ehmatavat uudist noortele otsustavad nad lapse alles jätta ja ta üles kasvatada
Nendele numbritele alguses ei pööratud tähelepanu, kuid kui vanavanatädi suri 20-aastasena, vanaisa 60-sena, Taneli õde tegi 15-aastaselt enesetapu ja vend sai 20-aastasena surma autoavariis, siis arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasi viia ja pole veel 16-aastane, siis on tema viimane Bismarck, kes selle numbrite rea lõpetab ja sureb. Kuid kuna Heidi jäi rasedaks, olid nad õnnelikud, et Heidi laps viib nende tähtsat perekonnanime edasi. Tanel andis heidile medaljoni oma sünnipäeval, sest see pidi kaitsema seda õiget, kes jätkab Bismarckide sugupuud. Tanel läks oma sõprdega kohtuma, kui juba mõne tunni pärast teatatis politseinikud Heidile ja Taneli vanematele, et on toimunud raske avarii, milles hukkus Tanel. Ennustus oli täide läinud. Tegelased: Heidi- Peategelane, 15 aastane noor neiu. Ta sai lühikese aja jooksul palju haiget. Siiski, ta sai hakkama ja tal on väga hea meel, et veedab aega koos Taneliga. Tema maailmavaade muutus
Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26). Siiski oli enamus raamatust väga meeldiv ja mõtlemapanev, näiteks lk. 195 hauakivil olev kiri ja lk. 196 kiri Tanelile. Samuti oli raamat hästi lõpetatud. Mulle meeldis täpne kirjeldus sellest, mis sai raamatu erinevatest tegelastest. Kokkuvõtteks oli Ene Sepal raamat väga hästi õnnestunud. See on siiamaani ainuke autor ja teos, mis on suutnud panna mind nii süvenenult ja hoolikalt lugema. Ma
nii pöörased, kui siin raamatus kirjeldatud, aga just see raamat loob pildi, millised on osade otsuste ja käitumisviiside tagajärjed. Soovitus Soovitan seda raamatut, sest pealtnäha tavalise noorte probleemidest rääkivast raamatust sai vägagi pingeline lugemine. Raamat oli niivõrd kaasahaarav, et vahest jäi mulje, nagu oleks ise seal kõrval, kui need sündmused toimusid. Raamatu lõpp Raamat lõppeb sellega, et Tanel räägib Heidile ära loo, kuidas üks mustlane ükskord nende perekonnale needuse peale pani ja mis lugu sellega on. Nende pere oli Heidi raseduse üle väga õnnelik ja samal päeval paar tundi hiljem sai Tanel autoavariis surma. Sponsorid ©Baumann
noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant? See kõik on tegelikult ju ka reaalsuses olemas ning just see teeb raamatu lugemise huvitavaks. Raamatu sisu saab võrrelda meid ümbritsevatse probleemidega ja eluga. Esimest korda lugedes ei saanud ma aru, miks on raamatul selline pealkiri. Kuna alles poole raamatu juures, kirjutab autor esimest korda medaljonist, mille Tanel Heidile sünnipäevaks kinkis. Peaaegu teose lõpus tuleb välja, aga selle medaljoni täpne tähendus. Kuid see ei häirinud raamatu lugemist, ma pigem arvan, et see muutis just põnevamaks selle teose. Minu arvates ongi raamatu puhul oluline luua põnevus, et oleks huvitav lugeda. Olen lugenud palju selliseid teoseid, mille alguses juba saab aru miks teosel on selline pealkiri. Näieks Jaan Krossi ,,Keisri hull"- selles raamatus oli suhetliselt alguses juba aru saada, miks teosel selline pealkiri
kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head nõu ega jätnud teda üksi. Teoses tuleb hästi esile, et on sõpru, kes on huvitatud vaid koos pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi ei sallinud oma klassikaaslasi, klassikaaslased norisid teda. "Siis Heidile aitas. Ta tõstis käe ja virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Garderoobis jäi kõik vaikseks ja kõik pöörasid pea nende kahe poole. Marian avas suu, et midagi öelda, kuid Heidi virutas veel ühe kõrvakiilu" (E. Sepp, Medaljon, lk 9). Kuigi Heidi üritas teha nägu, nagu teda klassikaaslaste arvamus ei huvitaks, siis tegelikult läksid klassikaaslaste õelad kommentaarid talle hinge. Sõpradega Heidi põhiliselt pidutses ning
annaabi.ee 
