Pidev uuesti küsimine tagab oleku, nagu Heidegger on öelnud, väljendab ühtlasi ka olemise küsimust ja selle definitsiooni. ................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Oma uurimistöö koostasin filosoof Martin Heideggerist, kes paelus mind oma olemise küsimusega. Ta on omanäolise keelega mõtleja, kelle tekstid sisaldavad väga sisukaid fakte elu olemise kohta. Heideggeri omanäoline maailmavaade on raskesti mõistetav, kuid süvenedes sellesse pisut, võib sealt leida väga väärt elutõdesid. Minu töö koosneb kolmest osast. Esimene peatükk annab ülevaate eksistensialismi olemusest. Teises peatükis ma toon välja referaadi põhiolemuse, kus Heideggeri arvates seisneb filosoofia tähtsaim probleem
Ja ära pääsenud pole ma millestki, see kõik on minuga kaasas, mu oma elu, vanaema, lapsepõlve umbne korter..."(Emil Tode: Piiririik. Tln, 1993) Gadameri meetod on ajalooline hermeneutika, mille ta esitab läbi eelneva traditsiooni analüüsi. Olulised on ajalooline ja sotsiaalne aspekt. Esitab oma õpetuse läbi eelkäijate kriitika; Scheiermacheri romantilise hermeneutika ja Dilthey ajaloolise ja psühholoogilise hermeneutika kriitika, lähtub Heideggerist. Arendab edasi tema ideid. Põhiteos koosneb kolmes osast: I "Tõe probleem seoses kunstitunnetusega"; II "Tõe küsimuse laiendamine mõistmisele vaimuteaduses"; III "Hermeneutika ontoloogiline pööre keelest lähtuvalt". Arutleb vaimuteaduste (Geistwissenschaft) mõiste üle. Paradoks: mõiste pärineb inglise traditsioonist, kõigepealt olidki vaimuteadustes esil need jooned, mida Dilthey omistas loodusteadustele ja üritas neid vältida.
pilt võimaldab tekstiosa paremini mõista. 17 Sellist esialgset selgitusmudelit nimetatakse ringiks. Tänapäeval ei peeta oluliseks ega nõuta algteksti mõtte täpset tabamist. Teisalt pole selle meetodi rakendamise juures tegemist ainult filosoofia või ajalooga, vaid kogu sotsiaalse maailmaga, selle olemuse ja uurimisega. Kui varasemas hermeneutikas oli probleemiks, kuidas ringist väljuda, siis alates Heideggerist see enam probleemiks ei ole: interpretaator ja teos ei asu eraldatud maailmas. Tervik, mis sisaldab nii sotsiaalset kui kultuurilist maailma (sotsiaalne reaalsus), on mõtestatav ja analüüsitav sotsiaalse ringina: uurides ühiskonda kui tervikut süveneb teadusel arusaam iseendast ehk teadused ühiskonnast süvendavad oma teaduslikke arusaamu sotsiaalse reaalsuse uurimise kaudu, sest just nad ise on osake tervikust.
elu rahulikuks. Kokkuvõtvalt võime öelda, et skeptitsismi põhimõtteks on hoiduda otsustamast asjade loomuse üle (kr epoche) ning saavutada sel teel hingerahu (kr ataraxia). http://www.ut.ee/SOSE/Loengukava01sygis.doc Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Läbi kogu ajaloo jääb mõõduandvaks Platoni mõtlemine oma varieeritud kujudes. Metafüüsika on Platonism. Nietzsche tunnusmärgitseb oma filosoofiat ümberkäänatud platonismina. Metafüüsika ümberkäänamisega, mille viis täide juba Karl Marx, on filosoofia oma lõppu välja jõudnud. Niivõrd kui filosoofilist mõtlemist veel
annaabi.ee 
