Igasugune akt sisaldab endas alusena ettekujutust kui objektiviseerivat akti, mis ei sõltu sellest, kas
tema /akti/ ese on reaalne või väljamõeldud.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
endast ja me oleme üks osa sellest. b) on olemas see, mida näeme ja olemus, mis on selle taga. See, mida näeme, võib olla petlik, see, mis on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus sügavuse poolest, vaid tehnikas. Näitas, et heideggeril on vead fenomenoloogias sest fenomenoloogia ei saa olla .... Levinas näitas, et on olemas Teine st teine inimene ja teise inimese humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist. Teine inimene on seotud kahe tähtsama funktsiooniga, ta on sugu ja surm( teine inimene hädavajalik selleks, et elu jätkuks ja võib olla ka surmaallikas ja kui kohtame absoluutsest teist, me ei tea,milline ta on
poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga tegelikult on mul selles liinis suhteid olnud rohkem kui ühega ja eks ta olnud üsnagi hea mõne sigaretipaki, teetassi, lihavõileiva ja muu taolise mõttes, see naisterahvas nimelt, ainult mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1. Leidumus (Bestimmung) seondub meeleoluga, tundemaailmaga, mille kaudu olemine on maailmale avatud, viis, kuidas olemine Da ist ehk olemas on. 2. Mõistmine see pole tunnetusviis või meetod, vaid olemasolemise määratleja, lahutamatu omadus. Mõistmises on võimalused nii või teisiti olla. Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida
säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku seadme välja ja hakkab mõtlema, kuidas saaks looduse selle heaks tööle panna. Ta leidis, et aatompomm lõhkes Parmenidese teostes. Elea koolkonnast sai alguse ohtlik mõtteviis, mis on alates Uusaja algusest juba juurdunud. Inimene teeb seda, mis talle vaja on. Heidegger arvab, et tuleks toetuda Herakleitose saamise-filosoofiale. JOHN SEARLI HIINA TOA ARGUMENT
Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks. Ontoloogia olemisõpetus (kr sõna on `olev' ja logos) metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega ja olemisviisidega. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Ütleb, et teadlased on rehkendavad mõtlejad, mitte küsivad, kes aletheia (a varjamatus, letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine 2) Bewusstsein teadvus 3) Dasein siin olemine, kohal olemine, INIMLIK OLEMINE. Teostas mõtlemises pöörde: ENNE - Descartes "Ergo cogito, ergo sum" (mõtlemise subjektiivsus, HEIDEGGER rõhutab mõtlemise kuulumist olemise sisse (see ei ole ainult millegi teadvustamine, vaid andumus väärikale olemisele). Mõtte nägemine = suunatuse tabamine. Olemises mõtlemine = selle äranägemine, mis ON (see ei allu