Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse hüpe, mida Jaspers kutsub, Ületamise poole. Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu. Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane teadus ning kaasaegsed majanduslikud ja poliitlised asutused. Teda võrreldatakse tihti kaasaegse, Martin Heideggeriga, kuna mõlemad otsisid eksisteerimise põhimõtteid ja olid lühikest aega ka sõbrad. Jaspersi töö mõjutas selliseid filosoofe nagu Paul Ricoeur (Jaspersi õpilane) ja Hans-Georg Gadamer (Jaspersi järglane Heidelbergis).
protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte-formaalsete tekstide, näiteks kirjanduse, ajaloo tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutilise ringi põhimõte seisneb selles, et teost kui tervikut tuleb mõista tema üksikosadest lähtudes, teksti üksikosi aga teksti kui terviku kontekstist lähtudes. Pidades koos Heideggeriga mõistmise ringi mõistmise tingimuseks, on Gadamer vastu teksti interpretatsiooni sedalaadi teadlikustamisele, mis on juhitud ettekujutusest, nagu tuleks teaduse nimel vahendada lugejale eeldustevaba ja tema isikliku eelmõistmisega seostamata tekstitähendust. Gadamer pöördub hermeneutikas traditsioonilise arusaamise juurde mõistmise ringist kui osa ja terviku tsirkulaarsest sõltuvusest tekstitõlgitsuses
Akadeemia 11/2007. (KÜSMUS: Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.) FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900). Maailma paljusust ei ole võimalik taandada püsivatele tõdedele. Elu on alati täis ootamatusi, kohanemisvõime tuleb kasuks. Tõed ja printsiibid teevad inimest nõrgemaks. Sarnaselt HEIDEGGERIGA sümpaatia kreeklaste vastu. Tõde on illusoorne ja kokkuleppeline, inimest nõrgestav. Ajalugu tuleks rajada müütidele ja kujutlustele. Kreeklastel oli olemas vitaalsus. Kunstis võib leida DIONÜÜSOSLIKKU ALGET JA APOLLONILIKKU. Esimene on tants ja muusika, vabstav ja impulsiivne, joovastav ja lõpmatu. Selle kaudu võib inimene saada vabaks ja naaseda tühjusesse, lõpmatusse. Teine on staatiline, kivistav, nagu arhitektuur, kirjandus, skulptuur
varjamatusse. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära Tool, Andrus 1994 Maailm kui kõnelus. Akadeemia 4/ 1198 1222 Gadamer, HansGeorg 1994. Võimetus kõneluseks Akadeemia 4 / 11881197 Heidegger, Martin 1989 Küsimus tehnika järele Akadeemia 6 /1195 1222 Heidegger, Martin 1992 Spiegelkõnelus M. Heideggeriga Akadeemia 5/942 968 Heidegger, Martin1999 1950 Keel Akadeemia 4/ 711 729 48 Heidegger, Martin 1996 Sissejuhatus metafüüsikasse Filosoofilise hermeneutika klassikat 1997 Luik ja Laaban 1997 Üks talveõhtu keele künnisel Akadeemia 1/ 86 97 The Origin of the Work of Art http://www.panix
annaabi.ee 
