S. Mill polnud sellisest mehest oma eluajal kuulnudki. Marx oli küll päritolult juut, ent esimene oma perekonnast, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Õpinguid Bonni ülikoolis takistas aga tema tugevnev alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik- demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847
Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud
vastandab oma eritahte. Viimast peab karistus eitama ning ületama. Nii manifesteerib ühiskond oma üldise tahtega eritahte eitamise ning näitab, et süütegu ei ole tõeline. Kui süütegu on õiguskorra eitamine, siis karistus peab süütegu, st eitust eitama ning õiguskorda kinnitama. Hegeli karistusteooria erineb Kanti omast veel selle poolest, et viimane asendab praktiliselt realiseerimatu taliooniprintsiibi süüteo ja karistuse väärtuste võrdlemisega ning sellise hegelliku sisuga on tasumisidee püsinud kuni tänapäevani. Kant ja Hegel olid ühel meelel, eitades karistusel nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Absoluutsete karistusteooriate nõrkadeks külgedeks on, et riigi ülesanne ei saa olla kõlbluse eest hoolitsemine. Samuti ei arvesta absoluutne teooria isikuomadus ja kurjategija determineeritust. c) relatiivsed karistusteooriad Sootak: Relatiivne tuleb ladina keelest ja täh millelegi viitama, tuginema. Seega peab riiklikul
egoism (vastand esimesele), alles läbi kaasaegse riigi välja arenemise tekib universaalne altruism, kaasaegne riik läbi oma bürokraatia tagab ühiskondlike huvide täitmise ja moraali. Marx väitis, et ajalugu ei muutu mitte ideede arengu, vaid majandussuhete arengu läbi (tootlike vahendite areng ning sellel põhinevad inimestevahelised suhted). Ajaloos toimub sihipärane areng, kuid ka mitte hegelliku moraali realiseerimiseks, vaid tänu süvenevale klassivõitlusele. Maailm areneb kommunismi ja revolutsiooni suunas. Majanduspoliitiline mõtlemise arendas välja inglise filosoof Adam Smith, kes avaldas aastal 1776 raamatu "Wealth of Nations". Smith pani suuresti aluse tänapäeva kapitalistlikule majandusteooriale, ta kirjutas turumajanduse põhimehhanismidest hindade isereguleerumisest (keegi ei nõua kõrgemat hinda kui turg seda lubab, keegi ei hakka tootma rohkem kui turg seda
annaabi.ee 
