Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. sümboolne kapital võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus, tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi selliseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida
Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid
kontingendiga. Küsimus kui oluliselt sarnanevad omavahel marksism ja Venemaal viljeletud kuritegelik kommunism? Marksism kui üks parimaid filosoofilisi mõttelahendusi kapitalistliku ühiskonnakorralduse kritiseerimiseks, ent katastroofiline viis asjade praktikas lahendamiseks. Kesksed mõisted: tootmisvahendid- ja viis, baas ja pealisehitis, klass ja klassiteadlikkus (prole vs kodanlus), ideoloogia, materialism, rõhumine, lisaväärtus, võõrandumine. Hegellik lähenemine inimkond areneb aste astmelt järjest suurema täiuslikkuse suunas, mingil hetkel toimub ideaalsesse staadiumisse jõudmine (Hegeli kohaselt ülim vaimsus, Marxi kohaselt ülim võrdsus, mis on väidetavalt täitsa okei, noh, nagu tsiviliseeritud ja nii). Klassivõitlus seisuste asendamine klassidega, klassivõitlus inimühiskonda edasiviiv jõud, igas staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite
Kuulsa näitena kujutab Suur Prantsuse Revolutsioon ühiskonnas püstitunud teesi, millele paratamatult järgneb Terror kui antitees, kuna revolutsioon on likvideerinud senise opositsiooni ja agressioonil pole kuhugi mujale pöörduda, kui iseendasse. Kuid Hegel väidab, et Revolutsioon on selleks ajaks juba algatanud pöördumatu protsessi ning antiteesile järgneb süntees ehk absolutismi asendumine konstitutsiooniga. Sellel arutluskäigul baseerub hegellik dialektiline mõttelaad. Schopenhauer loobus varsti peale mainitud vahejuhtumit igaveseks ülikoolis õpetamast ja hoidis eemale ka poliitilisest elust. Tema Kantist ja Buddhast mõjutatud filosoofia kujutab peale Hegeli eitamise siiski ka väga tugevat originaalset panust semiootika kujunemislukku. Oma keskses teoses ,,Die Welt als Wille und Vorstellung" toob ta välja kaks maailma kogemise tasandit. Tahtele vastab Kanti ,,asi iseeneses", representatsioonile ehk näilisusele Kanti fenomen
annaabi.ee 
