suuremad. PALJUNEMINE Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Paaritumisele eelneb pikk "kurameerimine", mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis TOITUMINE Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämiseks sööma 78 % oma kehakaalust päevas Nad sukelduvad kuni kuueks minutiks tavaliselt 2060 meetri sügavusele, jälitades saaki, mille asukoha teevad kindlaks ultrahelisignaalide abil. ELUVIIS
Läänemeres elav alamliik. 22.veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime asurkorda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv: neid on tal 5457. Peale selle on räim kohastunud eluks
22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. Peale
2. Koori õun ja lõika õhukesteks viiludeks. 3. Haki murulauk. 4. Lõika heeringafileest ribad ja lisa õunte juurde. 5. Vala peale kaste, hakitud murulauk ja sega omavahel kõik läbi. 6. Lase maitsestuda ja serveeri kas kartuli või leivaga. Marineeritud heeringas Osta 1 kg heeringaid (umbes 3 tk), puhastada ja lõigata tükkideks. Heeringarulle on üldiselt hea nii teha, et rull kinnitatakse maitseainega (nelgiga), kuid suurtest heeringatest tulevad paksud rullid ja nende jaoks jääb nelk liiga lühikeseks. Siis on variant kinnitada rullid kokteiltiku abil. Kõige lihtsam ja mugavam on lõigata heeringafilee lihtsalt juppideks, mitte hakata neid õhemaks lõikama. Marinaad heeringale 0,5 l vett 1 -2 porgandit 1 sibul 5 tera pipart pool loorberilehte 1 tl suhkrut 0,5 - 1 tl soola (kui heeringas on väga soolane, pole soola vaja; kui keskmine, siis võiks 0,5 tl panna, kuna vesi teeb magedamaks) 5 nelki
annaabi.ee 
