said, lõppes suure lahkheliga. Luzin löödi toast välja, kuid mehel jätkus ülbust vastu vaielda. Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga. "Avdotja Romanovna , kui ma praegu siit uksest niisuguste sõnade saatel välja lähen, siis võtke arvesse ei tule ma enam kunagi tagasi. Mõelge hästi järele! Ma oma sõna ei murra." "Tema otsustas teda(Dunjat) võtta, hoolimata tema halvast kuulsusest." Luzin pidas end niinimetatud heategijaks. "Oma unistustes ta juba valitses tema üle." "...peab hävitama selle upsaka piimahabeme-noormehe, kes oli kõige põhjuseks." Elades Peterburis, kohtus Raskolnikov veel paljude inimestega, kes teda teose jooksul mõjutasid positiivselt või negatiivselt. Olgu selleks südamlik Sonja või enesekeskne Luzin, lasi Raskolnikov end Peterburi elust palju mõjutada. Nagu teisedki tavalised inimesed.
Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes
sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks, inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse, pojad, kes olid elanud oma emade kõrval, neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. 2)Kuidas katk mõjutab/muudab linna inimesi ja nende väärtushinnanguid? Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured
Sel põhjusel ei ole üritatudki piirata selgitusi, mis on avalikustatud, et luua terminoloogiat. Maagia pole kunagi teaduslikult täiesti seletatav, aga teadust omakorda on läbi aegade alati maagiaks peetud. Valgel ja mustal maagial pole mingit vahet, kui jätta välja silmakirjalikkus, süütundest tiivustatud õiglus ja valge maagi enesepetlikkus. Klassikaline religioosne traditsioon loeb valge maagi ,,headel" põhjustel altruistlikuks heategijaks, samas kui musta maagiat kasutatakse ,,halbadel" eesmärkidel eneseülendamiseks ja isiklikuks hüvanguks. Mitte keegi pole Maa peale tegelenud okultistlike õpingute, jooga, metafüüsika või muude valguse õpetustega ego rahuldamise ja isikliku jõu saamise tagamõtteta. Lihtsalt on nii, et samal ajal, kui mõned meist naudivad karedaid särke, eelistavad teised siidi ja sametit. Mis ühele on rõõm, on teisele valu, ning see kehtib ka hea ja halva kohta ning iga nõiakunstiga tegeleja on
annaabi.ee 
