Rahvaarv on 481 212 000 mida on vähem kui euroopas. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, tema pindala on 7 704 366 km². Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Hiina Hiina on tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Hiina pindala on 9 640 821km². Pindala poolest on Hiina kolmas riik maailmas. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele
2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. 3. Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa,
Rahvast on rohkem rannikualadel, sest seal on parem kliima. Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Sinna on koondnud ka suuremad linnad. Loodus Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km 2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopilinemussoonkliima valitseb Lääne- Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse
Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna- Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna- Wales, Victoria
Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 RIIGIPÜHAD · 1. jaanuar- Uus aasta · 26. Jaanuar- Austraalia päev · Jooksev kuupäev- Suur reede · 25. aprill- ANZAC-i päev · Teine esmaspäev juunis- Kuninganna sünnipäev · 25.detsember- Jõululaupäev · Igas regioonis erinev päev- Tööjõu päev AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala AUSTRAALIA LIPP Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria
50 km pikkuste luidetega Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. Suure Eyre'i järve nõos asub Austraalia madalaim koht (15 m.a.m). Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad on järsud ja läänenõlvad laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias võib talvel ka lund sadada, kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus võib lumikate püsida 3-4 kuud. Jõgesid on vähe aga idarannikul on palju lühikesi energiarikkaid jõgesid. Mandri
f) Põliselanike (aborigeenide) kultuur sisemaal g) Loodeosas pärlipüük h) Lõunaja kaguosa viinamarjaistandused (Austraalia vein) UNESCO maailmapärandisse kuuluvad järgnevad objektid: Kakaduu RP; Suur Vallrahu; Villandria järve piirkond; Lord Howe' saar ja seda ümbritsevad saared; Tasmaania ürgloodus; Austraalia idaranniku vihmametsad; UluruKata Tjuta RP; Queenslandi troopika kaitseala; Shark Bay; Fraseri saar; Riversleigh ja Naracoorte kaitseala; Heardi ja McDonaldi saar; Macquarie saar; Greater Blue Mountains'i ala; Purnululu RP; Melbourne'i näitusehoone ja Carltoni aiad. 40. Antarktika kui turismi sihtkoht Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, selletõttu talle on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel on ta üsna karm. 41. Loodusmälestised ja kaitsealad
annaabi.ee 
