Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. 49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut?
ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja ühiskonda. Säästva arengu mõiste sai laiema tähenduse raportis Meie ühine tulevik (Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987. aastal ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all. Säästva arengu tuumikelemendid: 1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability) 4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 57. Säästva arengu seos heaoluga
protsenti oma sissetulekutest söögi ja eluaseme peale. Siis see perekond ei saa lubada oma liikmetele huvialadega tegelemist, ei saa käia reisimas, veeta lihtsalt aega. Vaesus, mis on suhteline ja materiaalne on ebavõrdsusest tulenev vaesus. See on vaesuse kõige lihtsam vorm.me jagame oma pered pingeritta, tõmbame siia kuhugi piiri. Ütleme, et kõik pered, kelle sissetulek väiksem, kui on see piir, need on vaesed. See piir on vaesuspiir. See pole midagi muud, kui heaolustandard, mille alusel me kuulutame osa vaeseks. Kõige tuntum vaesuspiir on nn eurostat suhteline vaesusepiir. Selle loogika on välja töötanud euro liidu statistikaamet. Vaesuspiir on 60 prots sissetuleku mediaanist. Kui meil on 3 kodanikku, kellest üks teeni 1 eur, üks 2 eur ja kolmas 9 eur siis aritm keskmine on 4 eur päevas. Mediaansissetulek on 2 see kus väiksemaid ja suuremaid sissetulekuid on samapalju.
49. Kuidas on seotud ökoloogiline jalajälg ja säästev areng? Mida väiksem on ökoloogiline jalajälg, seda suurem on tõenäosus mahtuda säästva arengu parameetritesse 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Säästev areng on normatiivne kontseptsioon, mille abil hinnatakse muutusi elamistingimustes (elutingimustes). Brundtlandi komisjon toob välja 4 aspekti:1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability) 4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praegusel või paremal tasemel 51
annaabi.ee 
