Eestlase parim toit on teine eestlane Jah, nii see oli, on ja jääb. Teise inimese õnne üle ei osata tunda rõõmu, vaid ainult kadedust. Ütlus, et eestlase parim toit on teine eestlane on järjest enam tõeks saamas. Noorena seda ei märgata, siis veel ei eristata teistsuguse mõtlemisega inimesi, aga natuke vanemaks saades hakkavad inimesed märakama, et ükskõik kui hästi inimesel võib minna on alati keegi, kellele on see vastu karva ja kes üritab igal võimalusel inimest maha teha. Tänapäeva Eestis on meeleolud tumedad, kuigi Eestimaad ja riiki ei ähvarda otseselt mitte mingisugune oht, on ikka inimesi kes arvavad, et selle riigiga on kõik. Inimestel on liiga suured ootused ja lootused oma riigi suhtes, tahetakse asju mida kunagi ei ole olnud ega saa olema. Lootus, et koos siia jäädes saame paremat luua, hakkab vaikselt kaduma ja väärtused ei paku enam kellelegi huvi, sest silmapiiril paistavad ahvatlevamad võimalused. Lihtsalt ära...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete
kohalikelt töö ära, samuti ei sulandu nad kõige paremini kohalikku kultuuri, vaid jäävad oma kommete juurde ja see toob kaasa palju pahandusi kohalike ja immigrantide vahel ning need immigrandid, kes pole leidnud tööd hakkavad tegelema keelatud asjadega nagu näiteks kuritegevusega, narkomaaniaga ja prostitutsiooniga ning see muudab kohalike elanike elu palju ohtlikumaks. Kokkuvõtteks arvan, et nagu igal asjal on positiivseid ja negatiivseid külgi, siis nii on ka heaoluriikidel. Muretsetakse inimeste heaolu üle, luuakse paremaid tingimusi elamiseks tehakse kõik mis suudetakse, et ainult inimesel oleks hea. Paratamatult see toob kaasa ka halbu asju ning see võis olla ka põhjus miks heaoluriigid pole enam nii populaarsed, kui mõni aastakümmend tagasi. Kuid pole halba ilma heata.
tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. Rikka põhja kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks vaesele lõuna rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda rikkasse põhja
annaabi.ee 
