palju on 1.teksapaari eest nõus maksma, palju 2.teksapaari eest nõus maksma jne) Joonis 5 32 Tarbija heaoluvõit – kui tarbija on valmis maksma kauba eest 7 eur, kuid ta reaalselt peab maksma 3 eur, siis on heaoluvõit 4 eur. Joonis 6 Joonis 7 Joonis 8 Heaoluvõitu saab kasutada ka ebaefektiivsuse hindamiseks. Saamata jäänud heaoluvõit/kasu=heaolukadu. Näiteks: maksude kehtestamine toob kaasa heaolukao. Joonis 9 Vaesuse indeks – kui suur % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Absoluutne vaesus – rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks – puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset. Sissetuleku lõhe ehk vaesuse süvik – vahe suure sissetulekuga ja väikse sissetulekuga inimeste sissetulekutes. Leitakse: Joonis 10 Joonis 10.1
Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust.*Näide: liikluseeskirju järgiva autosõitja kilometraaz, keskkonnanõudeid täitva ettevõtte tootmismaht. Hinnang-Kui individuaalselt on ratsionaalne normi täita (siin: x' < x") ja see norm ise on ebaefektiivne (x' ei võrdu x*-ga), siis toob süüvastutus kaasa heaolukao (negatiivse rendi) võrreldes RV-ga ehk transakt-sioonikulu K'-K* Kui K vabaneb vastutusest, kannab kõik kahjud E. *E-l on stiimul minimeerida omalt poolt kahjuootuse ja ettevaatuskulude summat*See võib hüvitada kulu ebafektiivsest normist Seega sõltub vastutusnormi eelistamine ja valik*Ametnike suutlikkusest õige normi määramiseks,Kannataja võimekusest õnnetuskahju omalt poolt vähendada.Kombineeritud vastutus süünormi olemasolu alusel-Võimalik
alapakkumiseni ja ebaefektiivsuseni (tegelikult tahetakse hüvist tarbida, aga pakkumist ei teki, kuna selle eest ei ole võimalik raha teenida). AS toetab avalike hüviste tarbimist ühiskonna jaoks efektiivsel tasemel, kuna suudab pakkumist organiseerida ja selle eest raha küsida nii, et tootmise kulud oleks kaetud (kirjutasin kokkuvõtte põhjal). 85. Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Kõrged tehingukulud tõstavad hüve hinda ja tekitavad sellega seoses heaolukao, kuna tootmise piirkulu on tegelikult väiksem, kui hind koos tehingukuludega. Praktikas hinnatakse kõrgete tehingukuludega hüvisteks nt tervise ja töötukindlustusteenuseid, mistõttu eraturud ei pakuks seda piisavas mahus või üldse mitte. Parim lahendus on seda pakkuda AS-i kaudu nii, et kindlustuspreemia vastab pakkumiskulude tasemele. 86
parenemise võimalus võrreldes erasektoriga? Pareto-paranemine tähendab, et kellegi heaolu tõuseb nii, et kellegi teise oma ei lange. Kui erasektor hakkaks pakkuma hüviseid, mida võiks pakkuda nt avalik sektor, võivad tekkida efektiivsuskaod monopoliga seotud probleemidest. Samas peab ka avaliku hüve puhul olema hüve pakkumise taga õige rahastamine, et kasu saaksid kõik indiviidid ja mitte kellegi teise arvelt. 85.Selgitage tehingukulust tuleneva heaolukao olemus erahüve puhul? Tehnigukulust tulenev heaolukadu erahüve puhul seisneb selles, et turumehhanismide kaudu hüvise tootjalt tarbijani toimetamine nõuab suuremaid kulusid võrreldes toote või teenuse jaotamisega avaliku hüvena. 86.Selgitage ülepakkumisest tulenev ebaefektiivne tootmiskulu suure tehingukuluga avaliku hüvise korral? Avaliku hüvise puhul tarbib indiviid hüve nii palju kuni ta piirkasulikkus langeb nullini