(katwanga) on ta relvaks ja püha sõnn Nandi on tema liikumisvahendiks. Kui Siva avab oma lauba asetseva kolmanda silma, hävib kogu maailm. · Siva teised nimed on Maheswar (suur isand), Mahadeva (suur jumal), Shambu, Harihara (ühenduses Vishnuga), Pinaakdhari (kirvekandja), Mritumjaya (surma alistaja). · Siva esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid pahatahtlikke jõude. Sival kui hävitaval jumalal on ka lahkust väljendav aspekt. Siva kui Shakara on headtegev jumal. Askeetik Sivaism · Siva on ka kõigi allmaailmaolendite isand - deemonite, vaimude ja pishatshade - kuid tema hävitava tegevuse korvab ta helge hoiak oma järgijate suhtes. Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja. Siva on tantsu sümbolisim, jooga leiutaja ning askaat. · Siva kaasaks on Parvati, kes on Shakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kali ning leebemates Uma ja Parvati).
inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid
käitumisega kellegi suhtes, kes eeldatavalt lapse positsioonil (arst versus patsient). (Sõna tuleneb ladinakeelsest pater'ist, mis tähendab "isa". Poliitiliselt korrektselt saab inglise keeles öelda ka "parentalism", eesti keeles paraku antud sõnamäng ei toimi.) Paternalism tähendab seega teise inimese heaolu nimel tegutsemist, samas selle inimese enda arvamust mitte küsides. Paternalistlik käitumine (meditsiinis) on vastuoluline, sest selle tulemus on reeglina headtegev, aga samas võib kogu protsess olla olnud sunniviisiline aetakse inimeste heaolu asju, samas nende vabadusi piirates. Eelduseks on, et paternalistid teavad paremini, mis rahvale hea on. Mõnikord on tegemist eelarvamustega (patsient on rumal, harimatu, võhik), teinekord on asjal siiski oma objektiivne alus kui jutt käib näiteks lastest või vaimupuudega inimestest, kodanikest, kes pole teadvusel jms.
«Ma ei tea, mis mul on, mu pea on nii segane.» «Kas sul valu on?» «Valu? Jah, mu õlg pakitseb, keha õu tuim. Kas ma kukkusin?» «Jah, sa kukkusid raskesti.» «See oli minu enese edevus. Aga mis mehed need on?» Agnese silmist paistis äkiline ahastus. «Ole rahul, need on head sõbrad.» Gabriel ei ütelnud seda mitte uisapäisa; üks 328 pilk meeste peale oli talle selgust andnud, et need nüüd tõesti head sõbrad olid. Agnese silmad vajusid kinni, uimastus -- seekord headtegev, kosutav uimastus -- tuli uuesti ta peale. Gabriel valmistas talle kimbust riietest pehme peaaluse ja laotas oma kuue ta üle. Siis pöördus ta meeste poole: «Kas tahate kerge vaevaga hulga raha teenida?» «Miks me raha ei peaks tahtma?» kostis Andres venitades. «Aga mis asjamees sina siis õieti oled, et meile korraga raha pakud? Esiti olid kalamees, siis tuli ülekuue alt sõjamees välja, nüüd oled rahameheks saanud.» «Ükspuhas, kes mina olen. Ma ei palu teid enese pärast