,,Pole enam elamist nende kärnikute pärast!" Rothschild kivines hirmust, kükitas maha ja vehkis kätega pea kohal, nagu kaitstes end hoopide eest, hüppas siis üles ja pistis jooksma, niipalju kui jalad võtsid. Jooksu peal ta hüples, lõi käsi kokku, ja oli näha, kuidas ta pikk kõhn selg võbises. Poisikesed rõõmustasid juhtumi üle ja punusid ta järel, karjudes: ,,Itski! Itski!" Koerad kihutasid samuti haukudes taga. Keegi pistis kõvasti naerma, vilistas, koerad haukusid kõvemini ja üksmeelsemalt... Siis pures vist koer Rothschildi, sest kostis meeleheitlik valukarjatus. Jakov jalutas karjamaal, läks siis mööda linna äärt, kuhu jalad kandsid, ja poisikesed karjusid: ,,Pronks läheb! Pronks läheb!" Ja juba ta oligi jõe ääres. Siin lendlesid piiksudes nepid, prääksusid pardid. Päike praadis palavalt, ja veest tõusis selline välge, et valus oli vaadata. Jakov läks mööda kaldaäärset jalgrada ja nägi, kuidas supelmajast väljus paks
Järgmisel hetkel kukutas ta end teise korruse aknast välja ning põgenes. Vabrikut otsiti mitu päeva läbi, kuid tulemuseta. Taavi muretses endale peakatte ja suundus Selma juurde, kes talle süüa ja uued riided andis. Eevald soovitas Taavil rongiga ära sõita. Ta võttis teda kuulda ja suundus Lilleküla poole. Seal tehti aga ulatuslik passikontroll. Kuueteistkümnes peatükk Taavi jõudis külla, kus elas Eevaldi onu. Koerad haukusid ning taludes anti hoiatussignaale-arvati, et Taavi on varas. Eevaldi onu oleks Taavil lasknud heameelega kauem külas olla, aga mees ise otsustas pigem edasi liikuda. Ta suundus Piibu Eedi talu poole. Seal võeti teda vastu umbusaldusega. Taavi arvas, et paadiga, millest tema maha jäi, sõideti Soome, kuid tegelikult jäädi venelaste kätte. Eedi, Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkas kahtlustama, et Marta korraldas kõik
Järgmisel hetkel kukutas ta end teise korruse aknast välja ning põgenes. Vabrikut otsiti mitu päeva läbi, kuid tulemuseta. Taavi muretses endale peakatte ja suundus Selma juurde, kes talle süüa ja uued riided andis. Eevald soovitas Taavil rongiga ära sõita. Ta võttis teda kuulda ja suundus Lilleküla poole. Seal tehti aga ulatuslik passikontroll. Kuueteistkümnes peatükk Taavi jõudis külla, kus elas Eevaldi onu. Koerad haukusid ning taludes anti hoiatussignaale-arvati, et Taavi on varas. Eevaldi onu oleks Taavil lasknud heameelega kauem külas olla, aga mees ise otsustas pigem edasi liikuda. Ta suundus Piibu Eedi talu poole. Seal võeti teda vastu umbusaldusega. Taavi arvas, et paadiga, millest tema maha jäi, sõideti Soome, kuid tegelikult jäädi venelaste kätte. Eedi, Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkas kahtlustama, et Marta korraldas kõik
Ta ei tahtnud tappa nooremat, sest see oli alles laps. Ta ütles:" Ma ei luba teda teda tappa, ta onju alles laps ning igaühele peab andma teise võimaluse, eriti siis kui ta on alles laps, kes ei jõudnud isegi elada." peale neid sõnu , temaga nõustuti ja pandi mitte keldrisse kinni vaid elutuppa. Nad hakkasid jälle liikuma Damen Wolfi maja juurde. Sel korral neid ei rünnatud nii ootamatul. Neid üldse ei rünnatud. Dameni maja ees seisis umbes 20 hunti, kes urisesid ja haukusid läbisegi, nende ees seisis Damen- inimkujul. Muidugi oli ka Michell inimkujul ja tema taga 15 hunti ja Helena. Helenal oli taskus tikkutoos ning käes limonaadi pudel mille sees oli bensiin ( selleks, et kohapeal hunte põletada) , muidugi oli ka metsa sees peidus hunti viis või kuus. Nende ülesandeks oli minema viia oimetud hundid, kas keldrisse või siis lihtsalt majja. (olenes , kas hundid olid Dameni omad või Michelli omad ). Damen ja Michell alustasid läbirääkimisi.
teisipere peremees tuli mäele ja ütles et eedi on põüssi võtnud ja paugutab mõistis elli et midagi on hgalvasti ta jooksis soosillapoole ja oskar tema järel et teda peatada. Saigi kätte ja viis tagasi koju. Kodus selguski et eedi oli ilmselt oti tapnud. Oskar saadeti politseid kutsuma et tuvastada mõrv. XXIV Sellest ühes lasust kihises kogu ümbruskond ja tuldi uurima mis ooli juhtunud. Kahtlusalune, kelleks oli eedi oli aga kadunud, ta i ei ilmunud mitmel päeval koju ainult koerad haukusid kuna ümberringi varitsesid (politseinikud) kes üritasid tabada eedit kui too peaks koju ilmuma . oti surm sai ka elli ja tiina vahel lohutuspunktiks ja nad hakkasid hästi läbi saama. Elli iseg i hakkas uskuma et ott käisgi seal orul viimasel ööl. Elli läks ka indrekuga rääkima ja lohtutust otsima kuna tema kollatükk on surnud ja tahtis isegi tema surma eest kätte maksta kuid indrek ütles et sellel pole mõtet kuna muidu tuleb koju sopp mis otiga sestub päevavalgele ja ott
spetsiaalstes tarandikes , enamus piimast tehakse toorjuustuks, meie nägime Magura küla kohal mägedes ka piimamannergutega ratsanikke. Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest
hirmus kahvatu ja kohkunud. Noh, varsti oli kogu linn seal; trügiti ja tõugeldi, rüseldi ja tungiti, et' pääseda akna ligi ja sisse vaadata, kuid need, kel head köhad olid, ei tahtnud neid ära anda, ja nende taga olijad ütlesid kogu aeg: «Kuulge, poisid, te olete nüüd küllalt vahtinud. Pole kellegi kord ega kohus, et teie vahite kogu aeg ja kedagi muud ligi ei lase. Teistel on niisama suur õigus vaadata kui teil.» Teised haukusid tublisti vastu, seepärast ma, lipsasin minema -- arvasin, et ehk tuleb rassimine. Tänavad olid 354 täis ja igaüks oli ärritatud. Kõik, kes laskmist nägid, jutustasid, kuidas see juhtus; iga sihukese mehe ümber oli suur rahvasumm rüsinal koos, kõik ajasid kaelad õieli ja kuulasid. Pikk sale mees pikkade juustega ja suure valge karvase torukübaraga kuklas näitas oma kõveraotsalise kepiga, kus kohas Boggs oli seisnud ja kus kohas Sherburn oli seisnud; ja