Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakehal muneti, mis mõndadel on muunudnud mürgiastlaks. Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha,
Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised. Nad on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil saab näiteks kodumesilane toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Herilastel on suised haukamiseks. Liblikalised- (nt päeva- ja hämarikuliblikad) Liblikatel on tiivad kaetud tillukeste soomustega, nagu katusekivid, tiivad on suured. Päevaliblikad on värvikirevamad, kui hämarikuliblikad. Liblikate keha katavad karvakesed, mis aitavad sooja hoida ja osa neist ka kompida. Liblikad on imemissuised. Liblikad toituvad iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla kokku kerivad nagu kellavedru.
Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks. Põhilised tolmeldajad: mardikalised, liblikalised, kahetiivalised ja mesilaselaadsed. · Mesilaste käitumuslikud kohastumised õitel toitumiseks ja õietolmu edasikandmiseks. Kohastumused: 1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks 2) suured silmad 3) hästi arenenud aju 4) harunevad karvad kuhu tolmuterad kinni jäävad 5) kohastumused tolmu kandmiseks (tolmeldamispallike) · Tolmeldamiskriis ja selle põhjused. Mesilaste arvukuse kahanemine: Kõige laialdasemalt Euroopas ja USAs, eriti intensiivselt majandatavatel aladel Põhiliselt langenud meemesilaste arvukus. Põhjused:
· Liblikalised o Head, kuna neil on juba pikad suised · Kahetiivalised o Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve · Mesilaselaadsed parimad tolmendajad o Kimalased o Erakmesilased o Meemesilased (nö kodustatud) Mesilaste tähtsus · Vastsed toituvad õietolmust (mitte nagu teistel millestki muust), seega peab valmis külastama palju-palju õisi · Suised nii tolmu haukamiseks kui ka vedela tolmu imemiseks + keel, millega ära limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks) · Suured silmad tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada · Keha on kaetud karvadega (et õietolm jääks sinna külje kinni), eriti oluline, sest jalgade külge jääb ei idane enam · Hästi arenenud aju
(abdomen). Peakapsel on ühes tükis: ei tõmbu kokku ega veni välja. Peas paar liitsilmi (farsettsilmad) ja nende vahel tihti kolm täppsilma. Üks paar tundlaid. Ülalõuad, alalõuad ja (teise paari alalõugadest liitunud) alahuul (labium); lisaks suu kohal pea paaritu jätkena ülahuul (labrum) ja suus hüpofaarünks (hypopharynx). Nii alalõua kui alahuule külgedele kinnituvad mitmest lülist koosnevad, tundlate moodi kobijad. Suised võivad olla mitut moodi kohanenud: haukamiseks, mälumiseks, pistmiseks, lakkumiseks jne. Rindmiku ja tagakeha lülidel igaühel kaks paksenenud kitiinplaati (kuna tagakeha ja rindmik peavad olema liikuvamad, et putukas saaks hingamisel oma kehakuju muuta): seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist (prothorax, mesothorax, metathorax); igaühel paar lülilisi jalgu. Rindmiku seljapoolel (teisel ja kolmandal lülil) enamasti kaks paari kilejaid tiibu ees- ja tagatiivad. Rindmiku sees peamiselt tiivalihased
annaabi.ee 
