rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid. Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supi. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke- mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina
see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud liivlaste erijooneks. Uue kalastushooaja avamise puhul võeti ette toiming, mida on nimetatud ka kuiva havi söömiseks (Iisaku). Koos soomustega kuivatatud ning tervena alles hoitud suur haug leotati pehmeks ning valmistati toiduks. Nii võidi küpsetada ka esimesena püütud haug nimelt paastumaarjapäeval. Sellekohaseid teateid on Eestimaa idapoolsest osast, sh Setust. Piirissaarel küpsetati sel päeval haugimarjast pirukas. Analoogne on jõululeiva küpsetamise komme aastavahetusel, selleks et leib püsiks laual ka järgmisel aastal. Samuti loodeti kalaõnne püsimist. Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid, arvati, et tuleb varane kevad (TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva). Esimesest kevadisest püügist loodeti
sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid.Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina
sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid.Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina
annaabi.ee 
