Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot. Jõelamm jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse Delta jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa kus koos veega on kivimites ka õhku
Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, mil nõlvast alla valguv vesi haarab kaasa kõige peenema materjali. Sängivool on võimeline kandma setteid väga kaugele. Mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. *Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema ehk meandreeruma. Voolav vesi ning settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge ehk põrkeveeru. Sängi kõige sügavamad osad on haudmikud. Kahe looke vahelisel alal toimub setete kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad koolmekohad. *Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul. *Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. *Looklev jõgi haarab põrkeveerudelt pidevalt kaasa setteid ja kuhjab need aeglasema vooluga sängiosadesse. Nii muudab säng pidevalt asukohta. Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm.
lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema e meandreeruma. Voolav vesi ja selle poolt kaasaakantav settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ning põrkeveerude alla kuhjuvad sängi kõige sügavamad osad e haudmikud. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on ka vee voolukiirus väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud jõgedel võib looklemise tõttu olla kujunenud jõelamme. Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Peenemaid setteid suudab jõgi transportida kaugele ja teatud tingimustes isegi jõe suudmesse
lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus tekib V-kujuline säng. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema - setted ning kujunevad kulutusrannad. Kui see on kujunenud monoliitsetesse kulutavad põrkeveeri. Põrkeveerude alla kujunevad seega sängi sügavamad osad, aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat haudmikud. Alal kus säng on sirge ja voolutugevus seega aeglasem, toimub rannalõiku pankrannikuks. setete kuhjumine. Tekivad madalaveelised osad-koolmekohad. Looked suurenevad ja aja möödudes võib suurvee ajal leida ühe looke tipp teise ja vana Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e looge eraldub
Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet- letaalne kontsentratsioon LC50(LD lethal dose- 50)- mürkaine sisaldus keskkonnas kus 50% katseloomadest sureb. Ökotoksiloogia, Toiduainete on määrtud suurim lubatud päevaneannus ADI Mõnede kemikaalide LC50: etanool 10g/kg; keedusool 4 g/kg morfiin 0,9g/kg jne. Hajureostuse vähendamiseks on mitmed insener-ökoloogilised veekaitse meetmed veekaitseribad, kraavilodud, haudmikud, kus vesi püsiks kauem ja toimuks looduslik puhastus. VEEKOGUDE SEISUNDI PARANDAMINE Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine, hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine esmalt selgitada põhjused. Eutrofeerunud veekogu Päästmiseks: Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine(Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse
kujulise ristlõike. Voolukiirus ja jõe langus väheneb, kui jõgi lõikub aja jooksul aina sügavamale. Selle tulemusena väheneb põhjaerosioon ehk võime sängi põhjast setteid kaasa haarata ja kulutus kandub üle sängi kõlgedele. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema. Voolav vesi ja settematerjal kulutavad looke väliskülge ehk põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ja nende alla kujunevad sängi kõige sügavamad osad ehk haudmikud. Jõgi annab sealt osaliselt looke siseküljele, mistõttu säng on selles osas palju madalam. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on voolukiirus väiksem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalveelised osad ehk koolmekohad. Sängi põrkeveeru pidava kulutamise tagajärjel muutuvad need suuremaks ja eri loogete põrkeveerud liiguvad üksteisele aina lähemale. Lõpuks võib vesi suurvee ajal leida
ka põllu- ja metsamajandusest Mürkained vähendavad veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu Mõjutab mikroorganismide elutegevust Kantserogeense toimega Need ained on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt Hajusreostus: Põhjustavad mineraalväetised, taimekaitsevahendid, loomakasvatus Vähendamiseks olemasolevad veekaitse meetmed: o Veekaitseribad o Kraavilodud o Haudmikud Kemikaalide mõju veeorganismidele: Kõige ohtlikumad keemilised ühendid on kloreeritud süsivesinikud. Need lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes. Mürkide mõju hindamiseks - letaalne kontsentratsioon Veevõrgu kaudu levivatest haigustest on olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, A hepatiit, salmonelloos. Veega levivad veel koolera, kõhulahtisustõbi, paratüüfus. Vee kasutamisega seotud haigused on trahoom ehk
annaabi.ee 
