ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud koopad jne. Nekropolid on haudade 'linnakud'. Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on
kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide saavutuste vahel kahe tuhande aasta pikkune periood. Võib järeldada, et Ameerika oli muu maailmaga võrreldes maas tuhandeid aastaid. Päikesepüramiidi kõrval asub ka mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli
,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
Nimelt väidab Kangilaski, et sarkofaage said endale lubada vaid tähtsamad etruskid, lihtinimesed pidid leppima vaid urnidega. Samuti ei too ta välja mida erilist seoses abielupaaride sarkofaagidega. Seevastu Alpatovi käsitlusest jääb mulje, et piltidega sarkofaagid olidki mõeldud vaid abielupaaridele. Sellest aga tunduvalt olulisem on tõik, et Kangilaski väidab kindlalt, et etruskid tuhastasid oma surnuid, samas kui Alpatovi nägemuse järgi olid sarkofaagid neile haudadeks. 5. ETRUSKI MAALIKUNST Etruski maalikunstist saame me aimu vaid hauakambrite seinu katvate maalingute järgi. Alpatov (1973: 164165)toob välja, et eriti rohkelt maale on säilinud Chiusi ja Corneto hauakambrites. Ta väidab, et etruski maalikunstil on palju ühist kreeka vaasimaaliga, kuigi etruskide maailmavaade on kreeklastest sootuks erinev. Nende religioon põhineb usul salapärastesse ja nägematutesse jumalatesse. Etruskid ise tundsid end pidevalt viibivat nende
idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa kohalik looming. Colin Renfrew: megaliitide kaudu võidi maastikul väljendada asustushierarhiat. Sellise hierarhia olemasolu iseenesest näitas suuri muutusi Euroopa tolleaegsetes ühiskondades. Renfrew jmt on megaliite nimetanud elavate haudadeks, st läbi aegade kestvateks inimese poolt loodud sümboliteks ja paiksete ühiskondade maaomandi märkideks. Iga aastased religioossed rituaalid Stonehenge sarnastes paikades rõhutasid jätkuvust ning megaliidid olid tähtsad poliitilise ja sotsiaalse võimu jätkuvuse sümbolid. Megaliitide rajamine nõudis ühiskonna organiseerimist. Euroopa megaliitarhitektuur: suurtest kividest tehtud hauad ja mitmesugused rituaalsed ehitised. Megaliitilised haudehitised: 1. dolmenid. Väga erinevad
tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi. Palju sarnast on mükeene hauakambritel (1600-1500a.eKr.) Kreeta varase perioodi kalmetega, mille ette olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini, kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim nn. Atreuse varakamber (1300.-1200.a.eKr.) mille sisemuses kasutatud kiviplokid on töödeldud vastavalt hauaümbrusele, mis dromose kohal kujundati portaaliks. Siin kerkis ehitustehniliselt esile keeruline probleem - valevlvina laotud kivikupli tohutu surve tuli ukse kohal toestada
annaabi.ee 
