Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
Automaadid: AK 4 ja Galil AR Täpsus- ja snaipripüssid: M14-TP, Galil ja Sako TRG Kuulipildujad: KSP 58, MG-3 ja Browning M2 Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4 Tankitõrjerelvasüsteemid Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN Kahurid: Pvpj 1110, M40A1 Relvastus ja tehnika Soomustehnika Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh Soomusautod: Mamba Alvis Kaudtulerelvasüsteemid Haubitsad: FH-70, D-30 Miinipildujad: m/41B, M252, B-455 Õhutõrjerelvasüsteemid Kahurid: ZU-23-2 Raketisüsteemid: Mistral Transpordivahendid Maasturid: Mercedes-Benz G-klass, Volkswagen 183 Taktikalised veoautod: MAN mil gl, Mercedes-Benz UNIMOG, DAF, Volvo C300, ZiL-131 Roomikveokid: Hägglunds Bv 206 Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad Scouts-pataljon Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Viru Üksik-jalaväepataljon Rahuoperatsioonide Keskus
luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja see on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi relvastusse kuuluvad, lisaks käsitulirelvadele, 155mm haubitsad , 120mm ja 81mm miinipildujad, 23mm õhutõrjekahurid ning tankitõrje- ja õhutõrje raketisüsteemid. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe välja-õppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahing-operatsioonide läbiviimiseks. Kõik väljaõpetatud lahingüksused ning nende koosseisu
II astme välikindlustus 7 ööpäevaga vastaseks kuni POLK/RÜGEMENT JvP võime pealetungil on: ründab jalgsi ja lööb kuni roodu suurust üksust kinnisel maastikul 1-1,5 km laiuselt tungib peale 1000-1500m laiuselt rünnatava objekti läbimõõt Ø2000-3000m eeldab brigaadi tuletoetust (155mm haubitsad) JvP võime viivituslahingus on: viivitusala laius 5-10 km viivitusala sügavus 15-20 km (JvK 3x5 km) aeglustab kuni brigaadi suuruse vastase liikumist. JvP sooritab 200 km rännaku mistahes teedel 10-12 tunniga. Kõvakattega teedel läbib 200 km 7-8 tunniga (Rännaku kiirus oleneb transpordivahenditest). Rännak, pealetungilahingu tüübid. JvP sooritab 200 km rännaku mistahes teedel 10-12 tunniga
Soomes relvajõududes on kasutusel 60000 süsteem, mise iseenesest on lihtsam kui 64000 süsteem, kuna põhineb tavalisel kellal, ehk 60 sekundil. Sama süsteem on kasutusel ka Vene 11 Föderatsiooni ja SRÜ relvajõududes. Taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududes võeti kasutusele 64000 süsteem, kuigi me ei olnud veel tollal NATO liige. Seda seetõttu, et esimesed kaitseväele ostetud Israeli haubitsad olid selle süsteemi peal. VENEMAA GPS SÜSTEEM GLONASS GLONASSi arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne kattuvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. Peale valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse
annaabi.ee 
