igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pirita kloostri õed moodustasid suure naiskoori, kes kloostri mahukas kirikus seitse korda päevas ,,kontserti" andis. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus,
kloostri õed moodustasid Eesti esimese suure naiskoori ning kloostri suur kaunis kirik oli Maarjamaa suurim kontserdisaal, kus esineti seitse korda päevas ja nii aastast aastasse. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtsissile.
tuulelipul on aastaarvud ja tähed, mis viitavad torni erinevatele ümberehitustöödele. Kuressaare Laurentiuse kirikus hoitakse ka ainulaadset ristimiskivi, mis on 15. sajandist ja ilmselt Gotlandi päritoluga.26 40 üks Kuressaare kiriku põranda alt leitud hauaplaatidest. Foto: Tõnu 38 Kuressaare kiriku interjöör. Foto: Ivo Kruusamägi Sepp 2012 2009 25 (Muinsuskaitseamet) (Saaremaa.ee) 26 (Muinsuskaitseamet) (Rudi, 2009) (Henno, 2009) (Toplaan, 2012) 17 Tartu tähetorn Tartu tähetorn asub Tartu linnas Toomemäel, aadressil Lossi 40. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg observatoorium, kuid ruumipuuduse ja valgusreostuse tõttu toimub
- mõtles, et peaks vanaema hauale kivi panema, et teda enam unes ei näeks - mt üritas teha kõike vastupidi nagu vanaema oli õpetanud, esiti vihast, kuid tegelikult oli vanaemale andestanud, vanaema kartis sõda - mt-le oli vastupidi tegemine nagu verre jäänud alates sellest ajast, luges igasugu keeratud raamatuid, õppis neid tõlkima surnud keeltesse ja hiljem see saigi tema tööks, oli oma elust tüdinenud 23. - veel käis mt Amsterdamis Franzuga ühes kirikus, mille põrand oli hauaplaatidest tehtud, jäi ühte maali vaatama, kui tema selja taha tuli teine mees, esiti mõtles, et see on Franz, kuid mees osutus hoopis üheks vaimulikuks, kes uuris tema päritolu kohta - mt võttis tõrjuva hoiaku, kartis olla liiga kerge saak muidu - kui mt hakkas ümbrusest Franzi otsima, et end turvalisemalt tunda, oli võõras mees tema juurest kadunud, Franz paistis kaugelt - hiljem jalutasid mööda tänavat ja käisid restoranis spagette söömas, mt enam ei jõudnud,
annaabi.ee 
