oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus)
Intelligentsus ei oma kindlat definitsiooni ja selle tähendus muutub sõltuvalt rahvusest, kultuurist ja ajast. Oma edukuse hindamisel peab keskenduma soovile muutuda ja produktiivsem olla, mitte lähtuma IQ skooridest. IQ põhineb subjektiivsel testija aistingul, mis on ajaga laiemaks muutunud ja rohkem valdkondi haarama hakanud, kuid veel ei ole adekvaatne intelligentsuse hindamisel. Allikad: 1. ,,Intelligence and intelligence testing", Richard B. Fletcher, John Hattie, 2011 2. ,,The Cambridge handbook of intelligence", Robert J. Sternberg, Scott Barry Kaufman, 2011
tunnetuslikud oskused organisatsioonilised oskused sotsiaalsed oskused Õppimisoskuste põhiliigid: C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad
Kaks lähenemist: 1) üksikute õppimisoskuste õpetamine ja treenimine; 2) õpitulemuste ja tegevuse tagajärgede jälgimis-, hindamis- ja analüüsioskuse kujundamine. 2. Milliste õpioskuste kujundamisele peaks põhirõhu panema algklassides ja millistele vanemates klassides? Algklassides konkreetsete oskuste ja vanemates klassides jälgimisoskuste arendamisele. 3. Millised on kolm üldiste õppimisoskuste liiki Hattie, Biggsi ja Purdie (1996) järgi? Kolm üldiste õpioskuste liiki ehk kolm õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: 1) Kognitiivne sekkumine. Kognitiivsel sekkumisel on tegemist konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamise või täiustamisega (näiteks allajoonimine, märkmete tegemine ja resümeerimine).
annaabi.ee 
