http://www.richard- seaman.com/Travel/Egypt/D ahshur/BentPyramid/ Hatshepsut. http://lindagroomphotography.com/wp- Amun-Ra templis. content/gallery/egypt/Queen-Hatshepsut-Temple-Egypt- https://en.wikipedia.org/wiki/Karnak#/media/File:Karnakpanorama.jpg IMGP9922.jpg Astmikpüramiid. http://www.adventured.co/wp-
kuninganna, Amon-Ra ja kuninganna Aahmese tütre Hatsepsuti sündi. Lapse sünni puhul peeti suured pidustused ja tema auks lauldi valjusti kiitust. Peagi sai temast kõikide maade rikas ja võimas valitsejanna ning Amon-Ra armastatu suur kuninganna, kelleks jumalate kuningas ta määratud oli. Nagu kirjutab lõpus Lewis Spence, "Niiluse orus püstitati kuninganna Hatshepsuti tempel. See tempel seisab seal tänase päevani ja seda tuntakse Deir el-Bahri, Põhjakloostri nime all". Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist,
Third level Fourth level Fifth level Hatshepsuti tempel. Tempel asub kolmede terrasside peal ühendatud rambidega ja kujundatud postidega ja veergadega. Selleks, et külastada templi oli vaja mööduda Sfinkside allee mis kestis Niiluse kaldalt. Ronida terrasside peal püha juurde mis tehtud kaljus. Range templi välimus mitmekesines kuninganna Hatshepsut kuju Osirise kujutuses; veergused millede ülemises osas oli nikerdatud pea jumalanna Hathor; maalid ja värvitud reljeefid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Giza püramiidid. Skaalal ehitatud püramiidid Giza on tõesti tohutu, sest iga püramiidiga oli tingitud ja
kõrvaldati Hatsepsuti nimi avalikelt monumentidelt ja kirjadest, ent tõsiasi, et seda tehti alles Thutmosise valitsemisaja lõpupoole, osutab pigem kombetäitmisele kui kättemaksule, sest naiskuningannade orust kirdes asuva kauge Teeba oru kaljudesse, kui ka matmiskamber, mille ta oli Kuningate orus isa hauakambris rajanud. Võimalik et ta maeti Thutmosis III käsul kuhugi mujale, ning on oletatud, et Kuningate orgu hauakambris KV60 leitud naisemuumia võib olla Hatsepsut. Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba
Tegelased tahavad Amonit võimult ära saada siis ei ole vaarao ohus. Neegrid - ehk mustanahalised on Musta Aafrika tumeda nahavärviga põliselanikud ning nende järglased mujal maailmas. USA-s arvatakse nende hulka enamasti ka mulatid. USA neegreid nimetatakse ka afroameeriklasteks. (lk.20) Hatsepsut - (või Hapsepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr.Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatsepsutist noorem.Vaarao pidi
ja Põhja-Süüriani, seega Mitanni riigi kõige läänepoolsemate piirideni (ta pani piirile oma võidusteeli). Pärast kolmeteistkümne-aastast valitsemist Thutmosis I suri ja troonile astus tema poeg -- Thutmosis II. See jõudis teha ainult ühe sõjakäigu Nuubiasse ja teise Aasiasse. Oma kolmandal valitsemisajal ta suri. Pärast tema surma tekkisid mõneks ajaks õukondlikud segadused, mis Egiptust mõnevõrra nõrgendasid. Nende segaduste ajal asus vaaraotroonile Hatshepsut (+1504 või 1496, valitses ~20 aastat), Thutmosis I tütar ja Thutmosis II õde ja naine. Egiptuses toimus pärimine emajoones (matrilineaarsus). Kuningas sai õiguse troonile mitte oma isa pojana, vaid tema tütre mehena (võib arvata, et see on matriarhaadi igand). Seega oli tütar (mitte kuninga, vaid kuninganna tütar) trooni otsene pärija. Kuid Egiptuses olid juba ammu juurdunud patriarhaalse korra tavad;
annaabi.ee 
