Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees,
valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon. Mõlemad ajakirjad avaldasid tollal veel tundmatute noorte luuletajate loomingut. Noorteks ekspressionistideks olid Jakob van Hoddis, Georg Heym, Georg Trakl, Franz Werfel, Gottfried Benn, Ernst Stadler, Walter Hasenclever, August Stramm ja Johannes Becher. Pärast sõda jäid ekspressionistlikku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn, Walter Hasenclever, Franz Werfel ja Johannes Becher. 1909. a asutas Kurt Hiller Berliinis kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistlikku luulet. Ekspressionismis on keskseks autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmas. Ekspressionistliku proosakirjaniku Kasimir Edschmidi sõnutsi ekspressinonist ei näe, vaid
Alustas novellidega,näidend"Kuus tegelast autorit otsinud".Teatro d'Arte, Nobel. Teostes tähtis:Mis reaalne,mis mitte. Ekspr.draama-keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid, vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ja suurte massistseenidena. Tähtis on teatri kujundus.Walter Hasenclever ,,Poeg",Ernst Toller,Georg Kaiser,USA Eugene O'Neill 1936 Nobel ,,Iha jalakate all"-armastus kolmnurk,"Elektra saatus on lein". Draama ja müüt-müüt näidendimaailma üliinimlikkust.Jean Cocteau tegi aluse müütide teisendamisega. Aluseks antiikmüüdid."Orpheus","Põrgumasin" Jean Ciraudoux"Amphityron 38","Elektra",Antonin Artaud-sihiks oli müütidele toetuv radikaalne teater ,,Teater ja tema teisik". Loomingu allikaks sürrealism,Idamaade traditsioon
kõikvõimsa lavastaja käes. On neid, kes nõuavad "puhast teatrit", kus kõike väljendataks ainult lavakunsti vahenditega. Sajandialguse väljapaistvad lavastajad ja mõtlejad M.Reinhardt, Vsevosod.Meierhold, E.G.Craig nägid teatri eesmärki iseseisva kunstilise maailma loomises lavaliste vahenditega, s.o näitlejate liikumise ja kehaplastika, valguse, värvi ja helide abil. Ekspressionistliku draama tähtsamad esindajad on Walter Hasenclever ,Ernst Toller, Georg Kaiser. Ekspressionistlikku draamat iseloomustavad teravad kontrastid, dünaamiline tegevus, individualiseeritud karakterite puudumine. Eepiline teater on draama- ja lavakunstisuund, mis sai alguse 1920. aastatel Saksamaal ning mille mõjukaim esindaja oli Bertolt Brecht. Brechti looming lähtus ekspressionismist, kuid ühtlasi oli ka selle eitus. Beckett on absurditeatri õigeim esindaja. Sotsiaalpsühholoogiline draama
edasi-tagasi liikumine on tavaline. Üks steen toimub ühes, teine teises kohas. Wandlungsprozess des Protagonisten: Ernst Toller die Wandlung (1919). Idée - Schaffung des Neuen Menschen. Teema on tavaliselt siiski olemas. E.Toller on üks kuulsaim ekspressionistlik näitekirjanik. Uus ühiskond vajab uut inimest. Natuke religioosne sisu poolest. Sarnasus Kristusega. Tavaline inimene missiooniga inimene lunastaja. Georg Kaiser (Von morgens bis mitternachts, 1912, Gas, 1918), Walter Hasenclever (der Sohn, 1914). Bertolt Brechti varased draamatööd võiks ka ekspressionismi alla arvata. Georg Kaiser: Gas I ja II Need on stseenilised eksperimendid või mõttemängud. Siin see stseenide kasutamine eriti hästi näha. Ise kutsus neid Denk-Spiele. Kohta ei ole, on kohaabstraktsioon, tegelased on abstraktsed. Figuren tegelased. Nt ühejalaga mees, naine, surm. Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt.
Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati kontrastiprintsiipi: valgusel ja varjul tähendused. Lava kujundasid tihti ekspressionistlikud kunstnikud. Ekspressionistlik näitlemisstiil on väliselt surnukahvatu (näod ja grimm). Näitlejate hääl on läbilõikavalt terav. Intensiivsus, jõulisus, täpsus ja suurepärane diktsioon. Plastika, liikumine oli nurgeline. Däubler (1916): lihtsustatus, täpsus, kiirus, silmutaansus, pingestatus. Hasenclever, Toller, Kaiser. 10) Retrospektivism ja futurism Venemaal Vene avangardi vastus sümbolismile ja impressionismile. Põhjused selleks poliitilised: 1905 revolutsioon tsaarivõimu vastu. Suruti maha, aga tsaarivalitsuse kontroll kunstide üle vähenes. Seetõttu tekkisid paljud kunstivoolud, millest paljud olid huvitatud radikaalsetest reformidest. Peterburis ja Moskvas oli kabareekultuur, mis lähtus sümbolismist, edasi arenes see kultuuriliseks retrospektivismiks, tagasivaateks.
annaabi.ee 
