Rahvaarv 1 210 193 422 maailmapärandi nimistus. Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik ruupia (INR) Ajavöönd maailmaaeg +5.30 India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Osariigid 1.Andhra Pradesh 2.Arunchal Pradesh 3.Assam 4.Bihr 5.Chhattsgah 6.Goa 7.Gujart 8.Haryana 9.Himachal Pradesh 10.Jammu ja Kashmir 11.Jharkhand 12.Karnataka 13.Kerala
ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi · Goa · Gujarat · Haryana · Himachal Pradesh · Jammu ja Kashmir · Jharkhand · Karnataka · Kerala · Lakshadweep * · Lääne-Bengal · Madhya Pradesh · Maharashtra · Manipur · Meghalaya · Mizoram · Nagaland · Orissa · Pandzab · Puducherry * · Rajasthan · Sikkim · Tamil Nadu · Tripura · Uttarakhand · Uttar Pradesh 1 Rahvastik
Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17.Meghalaya c.Dadra ja Nagar Haveli 4.Bihar 18.Mizoram d.Daman ja Diu 5.Chhattisgarh 19.Nagaland e.Lakshadweep 6.Goa 20.Orissa f.Delfi rahvuslik 7.Gujarat 21.Punjab pealinnaterritoorium 8.Haryana 22.Rajasthan g.Puducherry 9.Himachal Pradesh 23.Sikkim 10.Jmmu and Kashmir 24.Tamil Nadu 11.Jharkhand 25.Tripura 12.Karnataka 26.Uttar Pradesh 13.Kerala 27.Uttarakhand 14.Madhya Pradesh 28.West Bengal India haldusjaotus Rahvastik,religioonid Rahvaarvult on India maailmas teisel kohal.Rahvaarv(2007) on 1,12 billionit,millest 27,8%
oli lootus rahule. Hindustani poolsaar jagati India ja Pakistani vahel. Sikhid asusid mõlema riigi vahel ja soovisid oma riiki, Khalistani - saada. kuid mõlemad riigid ei soovinud sikhidele iseseisvust anda Punjabis alanud närvilise migratsiooni käigus hindud ja sikhid India territooriumile, moslemid Pakistani hukkus veresaunades ligi miljon inimest. Tänapäeva Pakistani rahvastikust moodustavad sikhid tühise osa, India Punjabi osariigis on neid 57%. Rohkesti on sikhe veel Haryana osariigis ja Delhis.. 1966.muudeti Pandzabi piire , loomaks India osariiki sikhide enamusega. Pinged eskaleerusid traagilise 1984. aastani, kui mõnisada relvastatud Akali religioosse partei ekstremistlikumalt meelestatud liiget ning tuhanded palverändurid sulgesid end Kuldtemplisse ning kuulutasid seal välja oma riigi. Kompromisse ei leitud ja India valitsusväed surusid ülestõusu veriselt maha. Kuldtempli kompleks sai tankitules tugevasti kannatada
kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1. novembril 1967) Punjabi ja Haryana osariikideks ning Chandigarhi liiduterritooriumiks, kusjuures viimane jäi mõlema osariigi pealinnaks. Võitlus rahvusosariikide küsimuse ümber jäi kestma, sest seni toimunu ei rahuldanud kõiki India rahvusi. Haldusreform jätkus. Nehru valitsuse välispoliitika Üheski teises riigis peale India polnud olukorda, kus üks mees oleks sedavõrd domineerinud oma maa välispoliitikas. Ta oli India välissuhete filosoof, arhitekt, juht ja hääl. J
annaabi.ee 
