Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. 3 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Harilik mänd on valgusnõudlik puuliik. Kasvab ainult esimeses rindes, puistu all männi teist rinnet ei esine. Looduslikult uueneb ainult häiludes, harvikutes ja metsaservdel. Valgustusraied on väga olulised, varjavad puu- ja põõsaliigid tuleb noorendikust kindlasti ära raiuda. Männikut võib kasvatada hõrdeamalt kui kuusikut, kuid selleks et ta hästi laasuks, ei tohi puistu väga hõre olla. Mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini ja on külmakindel. Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks
Üksikud puud kukuvad ümber. Pinnatuli võtab maatule ilme. Ladvatuli Ladvatulekahjud moodustavad metsapõlengute koguarvust alla 5%. Eestis tuleb ladvatulekahjusid ette vaid männikutes, männi-kuuse segametsades, harvemini kuusikutes. Lehtpuistus ei ole ladvatulekahjul võimalik levida.18 Ladvatuli levib puude võrasid pidi ja sellepärast on selle esinemine harvikutes välistatud. Leegid ei ulatu kõrval asetsevate puudeni, sest puude võrade vahekaugused on harvikutes liiga suured. Kui mets on liiga tihe, on ladvatule levik takistatud. Võrad takistavad õhu liikumist. Pärast ladvatulekahjut on puud küll surnud, kuid tüved jäävad alles ning on kasutatavad.19 17 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 18 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. 19 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113-114. Tabel 4. Ladvatule kategooriad
Paljundatakse seemnest ja pistokstest. Harilik sarapuu Corylus avellana 5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Paljundatakse peam seemnetest. Paljune ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Näsiniin Daphne mezereum Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad . Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris
järgi nõrgaks, keskmiseks ja tugevaks. Püsiv tuli levib aeglaselt ja on kergem kustutada, kuid kahjustab puid ja pinnast rohkem. Kiirest ülepõlev aga haarab suuremaid alasid ja on seetõttu ohtlikum. Ladvatuli Ladvatuli esineb harvemini, 5%-l metsapõlengutest. Metsatulekahjudest on see laastvaim, sest võib levida kiiresti suurele maa-alale, on ohtlik kustutajatele ja hävitab metsa Ladvatuli ei levi harvikutes ja liiga tihedates metsades. Kõige suurem on ladvatule oht 70- 80%-lise täiuse korral. Ladvatuli levib alati koos pinnatulega. Puude võrades on soojuse kiirgumiseks nii soodsad võimalused, et pinnatulelt toetust saamata suudab ladvatuli liikuda ainult sadakond meetrit, seejärel peatub. Maatuli Maatuli tekib pinna- või ladvatule tulemusel kohas, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Vahel harva võib tekkida ka valveta lõkkest, ilma et oleks seotud eelmistega.
laiad, südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Levinud paraskliimaga aladel Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Kasvab rohkesti looaladel Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Külmakindel tavalistel talvedel. Suurem külm kahjustab viimaste aastate võrseid. Paljundatakse peamiselt seemnetest. Seemneaastad korduvad 3-5 a. tagant. Külvatakse kas kohe peale valmimist või kevadel stratifitseeritult
annaabi.ee 
